Erakonnad rahva kallal

Mina käisin esimest korda Eesti 90-nendal. Kohas millest ma olin ainult vanemate käest kuulnu ja mis oleks pidanud olema midagi imeilusat, aga pilt mida ma mäletan oli, räpane ja hall. Kõnniteed sulandusid sõiduteedega kokku, sest äärekivisid praktiliselt ei olnud.
Majad olid kõik hallid. Sest keegi polnud midagi kunagi pesnud. Muru oli niitmata ning igal pool vuhas hein. Seda ka maal ehk paljukiidetud põllumajanduses. Need on ühe 6a lapse mälestused. Praegu näeb Eesti ikka kordades parem välja kui näiteks 1985.

Viriseme, mis me viriseme, aga igas riigikorras on midagi ebameeldivat kui lähemalt uurida. Kaugelt seda enam nii hästi ei näe. See, mis on hea ja tore praegu paistab silma ainult siis, kui see ära võetakse.