Erakonnad rahva kallal

Savisaare salapärane lemmik - Olga Lasnamäelt
Ivanovat loetakse erakonnas pragmaatiliseks poliitikuks, kelle jaoks Lasnamäe on vaid hüppelaud Toompeale. Selle jaoks polegi tal eestikeelset ajakirjandust vaja.
...
Ivanova ei pea suurt midagi ka riigiasutuste kriitikast. Andmekaitseinspektsioon heitis talle ette umbkeelsete valijate kontaktandmete kogumist. Linnaosavanem vastas bravuurikalt, et tema tahtis ainult head, informeerida lasnamäelasi tasuta keelekursustest. Ettekirjutust ankeedid hävitada ta ei täitnud.

Miks suhtleb riigikokku pürgiv kaunitar professionaalse kelmiga?
Nüüd aga olevat just mapivargusega seoses politsei linnaosavanema asetäitja Ivanova ülekuulamisele kutsunud. Politsei seda väidet ei kinnita. Ent info on oluline, sest kui riigikogusse kandideerib inimene, kelle lähiringkonda kuulub kriminaalkorras karistatu, kes pealegi kipub arveid tasumata jätma, sunnib see valvsusele.

Toompea jaoks valmis.


Keskerakonna sundsponsorite nimekiri
Üks keskerakondlane andis Ekspressile üle nimekirja ametikohtadest, kelle täitjatelt partei igakuist “kümnist” ootab. Nimetatud kiri kannab Keskerakonna peasekretäri Priit Toobali allkirja.
See ütleb: “.
1. Kehtestada erakonna liikmetele, kes saavad töötasu ja/või hüvitist Tallinna linnalt, Keskerakonnale annetuse tegemise igakuine kohustus, mille suurus on 5% ametikohal saadavast brutosissetulekust.
2. Käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud igakuise annetuse tegemise kohustus on Keskerakonna liikmetel, kes töötavad järgmistel ametikohtadel.
Et lugejad mõistaksid, kellega tegu, lisasime nimekirjale neil kohtadel töötavad keskerakondlased.

Selgitab muu hulgas ka vastuolusid tegemata tööde eest saadud antud preemiatega.


Prokuratuur Keskerakonna väidetavat musta rahastamist kuriteo aegumise tõttu uurima ei hakka
Prokuratuur ei hakka uurima ekskeskerakondlase Tarmo Lausingu väiteid 2000-ndate aastate keskpaigas toimunud väidetava erakonna musta rahastamise kohta.
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lundi sõnul ei ole võimalik nimetatud juhtumi suhtes kriminaalmenetlust alustada, kuna võimalik kuritegu on praeguseks aegunud.
Nimelt ütleb karistusseadustiku paragrahv 81, et kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest või viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Kuna tegemist on aga teise astme kuriteoga, siis ongi see nõutud tähtaeg juba möödunud.

Karistusseadustik
6. peatükk AEGUMINE
(1) Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud:
1) kümme aastat esimese astme kuriteo toimepanemisest;
2) viis aastat teise astme kuriteo toimepanemisest.
...
(4) Jätkuva süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega viimase teo toimepanemisest. Vältava süüteo korral arvutatakse aegumise tähtaega vältava teo lõppemisest.

Erakonnad on seekord valimisvõitluseks valinud väga keerulise ja riskantse meetodi.
Farsiks ei tee seda mitte osav ajastamine, vaid prokuratuuri soovimatus midagi leida.
Täiesti müstiline kuidas erakonnad on vaid mõne aastaga oma rahaasjad nii korda saanud, et kõik on seaduslik. Aga kas ikka on?

§ 4. Kuritegude raskusastmed
(1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
(2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
(3) Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
(4) Karistuse kergendamine või raskendamine käesoleva seadustiku üldosa sätete alusel ei muuda kuriteo raskusastet.

§ 9. Karistusseaduse kehtivus Eesti õigushüve vastu toimepandud teo kohta
(1) Teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab:
1) Eesti elanikkonna elu ja tervist;
2) Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või
3) keskkonda

(...ja nende otsus oli juba sel ajal tehtud, kui neid üle jõe aerutati...)

Ei, erakondade poolt harrastatav rahapesu ei kahjusta Eesti riigivõimu teostamist kohe kuidagi! Ja kuidas ta saakski - kui raha on olemas, käib ju kõik libedalt.
Ka kaitsevõime ja keskkond pole ohus, sest süsteem on kenasti sisse töötatud ja tõrkeid tekib vaid jagamisel ning sedagi harva.

Riigikogu 12. koosseisu moodustavad need 4 erakonda:
Riigikogu 12. koosseis
Eesti Reformierakond 33 mandaati
Eesti Keskerakond 26 mandaati
Isamaa ja Res Publica Liit 23 mandaati
Sotsiaaldemokraatlik Erakond 19 mandaati

kas prokuratuuril jätkub tõesti ülbust väita, et Riigikogus ringlev ja pestav must raha ei kahjusta Eesti riigivõimu teostamist? Milleks siis üldse valimisi korraldada, kui asju saab ajada lihtsa hinnakirja alusel?