Erakonnad rahva kallal

Peagi on käes kohalikud valimised ja paljud kindlasti mõtlevad keda siis ikkagi valida või kas üldse osaleda.
Oma nägemus asjast oleks siis selline:
Kõige lollim valik on valimistel mitte osalemine. Sest rahva käes on tegelik võim vaid ühel päeval nelja aasta jooksul ja kus kainet mõistust omav mitteosaleja võrdub idioodiga kes sel ainukesel päeval annab otsustusõiguse pooletoobiste, kolonistide ja propagandaga ajupestud biomassi kätesse.
Väikevaldades on kohalike valimistega asi lihtsam - ärksamaid inimesi tuntakse ja parteiline kuuluvus ei ole niivõrd tähtis. Teine asi on linnades kus kandidaadi isikuomadused ei oma mingit tähtsust. Määravaks on partei poliitiline joon. Kandidaat võib olla kuitahes tubli, aus ning isegi valmis rahvast tõeliselt teenima, kuid valituks osutudes peab ta alluma partei peakontori näpunäidetele ning kokkuvõtteks ei ole valija jaoks tema tublidusest ning aususest mitte mingit kasu.

Reformierakond - ultraliberaalse majanduspoliitika pooldajaina on nad muutnud meie riigi tüüpiliseks koloniaalmaaks
Keskerakond - kõige rohkem kirutud ja kolonistide lemmik kuid nad on siiski mingil paradoksaalsel kombel parlamendierakondadest kõige eestimeelsemad.
Sotsid - valik neile kes soovivad elada neegrite ja pederastide võimu all. Mõistusega inimene hoiab neist võimalikult kaugele.
Isamaaliit - kõige jälgim erakond. Kaabakate kamp kes isamaalisuse loosungi all hävitas maaelu, andis kolonistidele hääleõiguse (kindlustas Tallinnas Savisaare võimu) ja hävitab järjekindlalt meie iseseisvat riiklusvõimet.
Konservatiivne Rahvaerakond - ilmselt minu valik vaatamata sellele, et nad sionistidega sahmerdavad
Üksikkandidaadid, valimisliidud - miks ka mitte valida. On palju mõistlikke ja asjalikke kandidaate.

Minu vaadetele vastab tegutsevatest parteidest kõige enim Iseseisvuspartei.

Vello Leito poliitiline manifest