Surm unenäos

Mul on üks korduvunenägu.
Mina, mu ema ja õde oleme kolmetoalises korteri, kõik on tore ja hea. Keegi koputab uksele ja mu ema läheb avama. Siis on mõnda aega tühimik, pilt on must. Ning ma lähen elutoast ema tuppa, kus näen oma kirvega tapetud ema ja samamoodi nüristatud õde(kes millegi pärast on kapis). Ma ei kiljata, ei poeta pisarakest ega midagi. Vaikselt sammun oma tuppa ja poen voodi alla. Voodi alt näen täpselt akent. Huvitav, et kardinad on räbaldunud ja mustad ning aken tundub kuidagi väikene, kiitsakas. Ei mäleta, kas ma sel ajal mötlesin ka midagi. Igastahes tunnen, kuidas keegi mu jalgadest kinni võtab, kõhuli keerab ja enda poole tirima hakkab. Oma küüned kaotan sinna samasse, parketti, üritades toetus pinda leida. Kuidagi rebin lahti oma jalga ja löön kirvekangelast, mille peale viimane mu lahti laseb. Kiiresti rooman edasi ja voodi otsas välja. Aken on muutunud suureks, kirvemees on mu selja taga. Astun aknale ja vaatan alla, esimese korruse aknavaatest saab hetkega pilvelõhkujat meenutava kõrgusega aknaraam. Maastik meenutab midagi.. põrgu-taolist. Suitsuvine ja palju oran¹i värvi.. Raske kirjeldada, aga uni on kohutav minu jaoks. Tavaliselt ma sel ööl enam ei maga ja külastab see ko¹maar mind paarikuulise vahega.