Vicaryst siia nii palju juurde, et kuigi tema test nimetati pettuseks, ei ole siiani ühtegi tõsiseltvõetavat uurimust, et sublim. sõnumid töötavad. Arvatakse, et tegu on peamiselt platseeboefektiga ehk siis kuna aja jooksul on neist sõnumeist rohkelt räägitud, paanikat tekitatud jne, loovad inimesed peas ise seose. A'la mulle näidatakse pidevalt kokapurki seal filmis, ahaa!, ma ei osta seda kokat, sest see on rahaahnete reklaamitrikk. Kuid kuna sa juba selle (koka) peale mõtled, lähed järgmine kord poodi ja ostad selle.
Seega: sublim. sõnumid ei tööta enamasti nii, nagu osas kohtades serveeritakse. Seose loob inimene ise ja kõik oleneb sellest, kui palju ta kaasa mõtleb. Näiteks loodusfilmi vaadates võib tekkida pärast isu mõne looma kohta rohkem lugeda (isegi kui teda näidati sekundi või minuti jagu), kuid see pole päris alateadlik sõnum. Oleme ise selle tahte tekitajateks.
Mis nende sõnumite puhul veel kipub olema, on segiajamine brändi kui sellisega. Ehk siis bränd, mis koosneb jumal teab mitmest eri asjast, on täiesti omaette maailm ja vahel pole vaja logo või otsest reklaami, et juba toote nähtuga seostaksid. Labane näide on friikartulid, mis, isegi kui me pole Mäkis käijad, seostuvad ikkagi McDonald'siga.
Selles mõttes on bränd isegi "ohtlikum" kui sublim. sõnum, sest bränd on elustiil, sublim. sõnum aga vaid paar sekundit ekraanil (või fraas tekstis), mida paljude silm märgatagi ei pruugi. Pealegi on palju lihtsam mõjutada meid igapäevaste asjade-tegemiste kaudu kui vaevata tühise lühiklipiga.
Subliminaalsetest sõnumitest ja brändidest räägib üks Journal of Experimental Social Psychology artikkel
siit saab .pdf-i.
Põhimõtteliselt saab alateadlikke sõnumeid edastada siis, kui inimesel on tootest juba laiem arusaam, st kui sel on väljaarenenud bränd, tarbijaskond jms. Kõik oleneb lõppeks aga sellest, kui lihtne meid mõjutada on.
Abi
