Surnuaias käimine ja kodusolek

Olime vanas talumajas suvel. Oli palav suvi ja uksed kõik olid lahti ,kell oli nii 23.00 ringis. Pesin rõõmsalt köögis nõusid kui järsku ümber pöörasin ja sõna otseses mõttes KÜLMUSIN. Käed jalad ei töötand ,jooksu panna ei saanud ainult aju töötas. Ma olin nii hirmunud,et oleksin sealsamas südameataki võinud saada. Seda tunnet on raske kirjeldada- seisad lihtsalt ja midagi ei saa teha. Selline tardunud olek kestis mitte väga kaua ja siis kui sain teistele röögatada ,et pange uks kinni, siis oli kõik juba möödas. Hiljem hakkasin mõtlema ,et mis see siis oli ? Miks ma just ukse käskisin kinni panna ? Miks ma midagi teha ei saanud? Ju siis ikkagi oli mingi vaimolend kes tuli kodu vaatama. Ausalt öeldes ei tahaks enam seesugust kogeda. Paljud tahavad kummitustega kokku saada - ma ei soovitaks. Ja ka sina Eestlane tunned seda külmust ja õudu , midagi teil seal on aga aidata mina ei oska. Mina sinu asemel käiks vanaema haual ära. Nii igaks juhuks. Midagi on mis sinu vanaemale rahu ei anna .