Eesti on Soome ja Läti vahel

Ühel päeval potsatas minu postikasti üks kiri mis teeb huvitavat keelelist nalüüsi meie ümber olevast keelest.
Ei oska ise öelda kui adekvaatne on seal toodud seosed, kuid loen asja huvitavaks ja loodan, et autor ei pahanda kui seda foorumiga jagan.
Kuulaks meelega teie seletusi ja paluks jääda viisakaks - tean autorit ja tegu isikuga kes on juba aastakümneid tegelenud ka antud teemaga.

Tsitaat:Kodeeritud -N

Täht N nimelõppudes viitab soome rahvaste ulatuslikule levialale Loode-Euroopas. Nime tähendus võib anda vihjeid nime kandja päritolu kohta, kuid ka käänamise vormid on infoallikas.

Soome nimedes on omastava käände lõpp on N, vastates küsimusele kelle? või mille?: Helsinki-n Sanomat, Nokia-n Renkaat, Mannerheim-in-tie. Eesti tavakeel on arenenud lühiduse suunas ja nii ütleme praegu pigem: Helsingi sõnumid, Nokia rõngad (rehvid) jne.
Harv muinasvorm on sõnas maa-n-tee, kuid muidu leiame -n omastava pigem ammuste kihelkondade nimedes: Soontagana, Jogentagana, Vomentagana.


N valitsejate nimedes

Huvitav on vaadata viimase saja aasta vene valitsejate nimesid.
Edukamad vene revolutsionäärid eelistasid just soomepäraselt oma suurustleva nime moodustada.

Lenin (Lena suurjõe mõõtu tegelane), mitte Lenõtš, Lenski või Lenajev.
Just Soomest juhtis Lenin 1917. aastal riigipööret. Soomes väljaõpetatud eriväed olid võtmekohal Petrogradi 1917. aasta nn oktoobri võimuhaaramises. Tänuks on Lenin ja tema muuseumid iseseisvunud Soomes märksa suuremal aukohal kui Eestis. Petrograd asus ju soome hõimude levialal. Veel 1920. aastal oli soome elanikkond ja luteri kirik isegi vene sõjasaarel Kotlin’il (sõnast katel), kus paikneb Kroonlinn.
Stalin (terasmees), mitte Staltsov või Stalnov, vrd Stalnuhhin Narvas.

Osadel riigitegelastel on sünnipärased soome lõpuga perenimed, mille taga võiks aimata muistset soome seost:
Kalinin (kalina ‘lodjapuu’) Muuseas, tema naine Jekaterina on sündinud Paides.
Jeltsin (jelets ‘häslik’ – karpkalalaste sugukonda kuuluv kala).
Putin (putj ‘tee’). Putiina on kalade rände- ja püügiaeg.. Pahatahtlikud küll seostavad Putinit sarnase sõnaga putatj ‘vassima, segadusse ajama’. Raspuutinitsa on teedelagunemise aeg.
Sobjanin (sobjana ‘isiklik varandus, jõukus’), Permi kandis üsna levinud nimi – Putini edutatud uus linnapea Moskvas.

Ka vene sõimukeeles ruganj kajastub soome jälg: suukin sõn – litapoeg.
Tänast soome noort võib siin eksitada soome suukko ‘suudlus’. Vene valitsustegelastel on ju komme üksteist tervitamisel musitada....

Emakodu on vene keeles maamin dom, ehkki tavapäraselt on vene omadussõna pärast nimisõna: dom otdõha ‘puhkekodu’, dom kulturõ ‘kultuurimaja’.

Kunagisel liivi alal elav riialane on rižanin, kuid sisemaal moskvalane moskvitš.
Iidsest varjaagide Kiievist pärineb kiievljanin, ent mööda Dneprit lõunapoole allavoolu Zaporižžjas on juba zaporožets. Ürgsem slaavlane on slavjanin, moodsam venelane ja ukrainlane vastavalt aga russkij ning ukraiinets.

Vene keele reeglite järgi liidetakse naissoo -a, -ja lõpuga nimedele põhisõnast ettepoole asetatav -in omastav. See kajastub perenimedes, näidates pärinemist ja kuulumist:. Miša – Mišin, Ilja – Iljin.
Nõnda on mehe Lena meessoost järglane Lenin. Lenin-grad peaks tõlkima ’Lena linn’.
Uljanovite isa Iljat tähistab mittesoome Iljitš (mitte Iljin), mis kirjutatakse eesnime järele (Vladimir Iljitš). Ka Indias võidakse turistidelt küsida isanime kui kogunime osa, sest isaliinis pärinemist peetakse niivõrd tähtsaks. Sovjetiajal muudeti -itš kohustuslikuks meeste isanime lõpuks. Inimese ametlik nimi oli siis kolmeosaline, eesnime järgi kirjutati omastavas käändes isanimi ja lõppu perenimi (näiteks Arnold Fjodorovitš Rüütel). Samas -itš võib ka perenime lõpp olla, näiteks paljude juutide nimedes (anekdootide koondkuju Rabinovitš).

Valitsemiskeskustega seotud soomepäraselt tuletatud mõisted on bojarin, dvorjanin (dvor ‘õu’)– õukondlane, graždanin ‘kodanik’ja gorožanin ‘linlane’ tuletisena sõnast gorod, grad ‘linn’.

Eesti ja vene ilukirjanduses on olnud kasutusel väljend N. Linn, vältimaks linna otsesõnu nimetamist. See tuleb soome -n omastavast käändest. Näiteks viidet Suomen Kuvalehti võib varjata kui “-n Kuvalehti”. Sarnaselt on Hollandis isegi linn ‘s-Hertogenbosch ‘(Brabanti) hertsogi mets’
Praeguseks on koolimatemaatika kõrvale tõrjunud tähe N kui “tundmatu”, tuues asemele X (näiteks dokumendi pealkirjas “X-valla arengukava”).

Ajaloolised soome keele ja geenide mõjud vene igapäevakeeles kestavad edasi ja on täiesti märgatavad – isegi enam, kui pikka aega saksa mõju vallas elanud eestlaste hulgas. Võib-olla just sellepärast on soomlased venelastega äri tehes nii neile omasemad kui ka edukamad.


Omadus ees või taga?

Perenimed on mõnesaja aasta vanune nähtus. Esmaselt hakati perenimesid moodustama kas koha (talu, küla) või inimesele viitava tunnuse (kasv, amet) kaudu.
Mäe-Jaak > Jaak Mäe; Koka-Kusti > Kustas Kokk

Rahvasuu nimetab avalikku elu tegelasi just tava kohaselt: Tanki-Ants (Laaneots), Korteri-Elmar, Vigala-Sass, Farmi-Gabriel, Raua-Robert (Lepikson), Sea-Tiit (Tammsaar).

Tähelepanuväärne on selle kombe kestmine Lätis ametlikus keeles.
Lätlastel peab mehe nime lõpp olema -s, et saaks õigesti käänata. Reeglid on üksnes s-iga lõppevate meessoost sõnade kohta. Omastavas asendub nimelõpp s tähega a.

Näiteks Tõnis Paltsi kohta ütleme Eestis härra Palts.
Lätis peaks väljenduma Palta kungs. (kungs ‘isand, härra’, palts ‘veelomp’).
Seega on meie tuntud inimene lätlastele Lombi-isand.

Või Mailis Repsi perenime juhtum (reps ‘räpp kui muusikastiil, e häädub ä-na’).
Kui mees on Reps, peaks naine olema Repa, (repa ‘naeris’ vene keeles).
Viisakusvormides mees vastavalt Repa kungs ‘räpi-isand’ ja naine Repas kundze ‘räpi-emand’.

Ka võrukeelne Uma Leht on hakanud inimesi vanamoeliselt nimetama: Võro liinapää Tuliku Ülo, Misso jahiseldsi esimiis Sulõ Aimar, luvvamiis Ruitlasõ Olavi. jne.


Kalevanlinn

Eesti pealinna kunagine nimetus venelaste jaoks oli Kolõvan (ehk Kalevan). Tegu on soome omastavas käändes –n lõpulise sõnaga Ilmselt on ära jäänud nime teine pool, tõenäoliselt –linn. Kas nimetusele Taani-n-linn eelnes Kalev-an-linn?
Eestlased ei tea, mis on Alu nii kohanimes Alutaguse kui ka paljudes perenimedes. Tegelikult on ka Kalev tundmatu.
Isegi “Kalevalas” pole Kalevit.
Nimetus Tallinn ning eepos “Kalevipoeg” on selles mõttes sarnased, et kirjeldavad üksnes Kalevi või kalevite järgset aega.

Helger Aaresild