Krabat

Jaaa ... üks noorpõlve lugemiselamustest
Pimedas toas üksinda küünlavalgel oli oi kui kombu õudukas! Raamatu teine pool (või oli see viimane kolmandik, kus juba mingiks armastusevärgiks kiskus) vajus kuidagi ära, või ei suutnud ma ise enam nii sügaval teemas sees olla.

Ja siis veel kunagi õige ammu olid päris head kesköötunni jututoad. Seal loeti ükskord tšuktsi muinasjuttu sügelisnõiast, väga hea ja kesköiselt õudse muusikalise kujundusega - see jättis ka kustumatu elamuse.

Eks neid ole veel.

Aga selliseid elamusi tavaliselt korrata ei anna. Tekib kuidagi spontaanselt mitme asjaolu kokkusattumisel.