Tsitaat:Mis selle nähtuse taga on, seda ei taheta vist õieti uurimagi hakata, hullukese märk tuleb kohe külge. Vb on ka tegu mingi udupilve või muu tavapärasema nähtusega, kuid vähemalt vanem rahvas pidi ikka oskama vahet teha udupilve ja mitte-udupilve (külmkinga) vahel. Muidu poleks nähtusele omaette nimetust ja seletust antudki.
Miks siis vanemad inimesed ei võiks eksida...võiks ju arutleda, et just vanemad inimesed oma halvema silmanägemise ja tähelepanuvõimega võivad eksitatuks osutuda hulka kergemini, kui nooremad...ei tahaks küll nüüd väga karmilt üldistada, aga vanainimesed ei tundu just alati olevat kõige "teravamad pliiatsid pinalis", see hinnatud "elukogemus" mängib ikka rohkem rolli sellistes inimestevahelistes suhetes ja oma aega jäänud sotsiaalsetes harjumustes...samuti on vanematel inimestel ikka tugev elu jooksul väljakujunenud maailmapilt(mis tihtipeale toetub taolistes asjades pigem müütidele ja rahvajuttudele kui empiiriliselt kogutud teadmistele ja tõnditele)...
Selliste asjade juures on ikkagi suur osa mängida eeluskumustel - kui ikka elu aeg nämmutatud, et külmking seda ja külmking toda, siis muutuvad ühtäkki täiesti suvalised silmanurgast nähtud vilgatused ja udupahvakud kurjaks maapeale igavesti kondama pagendatud vaimudeks...
Aga selle juhtumi kohta ütleks ikkagi seda, et udukogu(saja meetri kaugusel?) ei ole piisav tõend, et piisava kindlusega nähtusele nime anda(“Pakkusin jah, et see võis külmking olla, sest kes see muu ikka olla sai,”)...ehk oli tegemist puude vahele jäänud lõkkesuitsuga, võib olla tolmlevate puude(nt. paju) õietolmuga, mis vahepeal tuulehoogude käigus puudeokstelt pudeneb...ehk oli hoopis tegemist saja meetri kauguselt nähtud põdraga/metskitsega, kes samuti võib kauge maa peale näida hallikas..., seda eriti "õhtu poole"...
Kas nägija sündmuskohale vaatama läks?
Kes teab, kes seal puu taga suitsu tegi...
Kas ikka nägija täit tõtt räägib?
jne, jne...