Ohtlikud piirkonnad ja ajaportaalid.

(08-06-2013 21:10 )Müstik Kirjutas:  Allikas: "Mõistatuslikud faktid." (2013/5)
Pilt kraatrist:
http://www.east-africa-safari.com/blog/s...ai-crater/

Terve jutt ülalolevast allikast:

Tsitaat:MENENGAI ON
KÕIGE SUUREM VULKAANILINE KRAATER KEENIAS NING
ÜKS SUURIMAID MAAILMAS. VULKAAN KUULUB
UINUVATE HULKA - LAAVA VÄLJAVOOLU SELLEST TÄHELDATI VIIMATI 1991 aastal. Kraatri diameeter ON 12 KILOMEETRIT, SÜGAVUS - UMBES POOL KILOMEETRIT NING PINDALA - 90 RUUTKILOMEETRIT.

KÕNEKAS NIMI

Vulkaani tipus, kuhu võib autoga sõita, on suuna- ja mõningate maail¬ma linnadesse kauguse näitaja. Siin armastavad turistid pilte teha: neid meelitavad mitte ainult eksootiline maastik, vaid ka hulgaliselt põlisela¬nike hulgas liikuvad imelised lood siinsetest paikadest.
Mõistatused algavad nimest - Menengai. Mõned räägivad, et ma- saide keelest tõlgituna (masaid on negroidsesse rassi kuuluv rahvas, kes elab Keenias ja Tansaanias) tähendab see sõna „koht XIX sajandil lagunes varem ühtne masai- de rahvas mitmeteks hõimudeks, kes pidevalt karja ja karjamaade pärast mus just kraatri lähedal, kuhu visati elavaid ja tapetud moroone - ühe klanni sõdalasi.


SAATANATE RIUKAD

Teine tähendus sõnale „menengai“ on - deemonite eluase ning seotud on see müstiliste olevustega, kes olevat seal kunagi elanud. Vahetevahel meenutasid kraatrist kostuvad helid lehmakellasid. Iidsed masaid ot-sustasid, et kraatris elab keegi. Kui need ei ole inimesed, siis kes veel suudab tuld süüdata? Need peavad olema kurjad vaimud! Nii sündiski legend. elavad kurjad vaimud seal ka praegu.
See tekitab kohalikes poistes ja noorukites soovi minna jahile just sinna, kus on ohtlikum ja riskantsem -Menengai kraatrisse. On ju kõigile teada, et kurjad vaimud võivad vallutada inimese hinge ja nii segadusse ajada, et ta ei leia enam koduteed. Selle pärast keegi seal hukkubki, keegi aga lihtsalt kaob jäljetult.

Segadus ajaga

Sellele vaatamata tõmbab Menengai kraater sadu uudishimulikke, kes soovivad neid kohti mitte ainult näha, vaid ka uurida.

Kraatri juurde ekskursioone tegevad giidid, kes sellega endale elatist teenivad, räägivad turistidele kindlasti legende ja kohutavaid lugusid - iidseid ja üsna uusi. Näiteks oli juhuseid, mil inimesed eksisid teelt, kadusid, kuid mõni tund või päev hiljem leiti nad ikkagi üles, „eksinud“ aga ei suutnud seletada, kuidas ja miks nad kaduma läksid, veelgi enam, nad ei uskunud, et neid nii kaua otsiti - see aeg oli nende mälust kustutatud. Selle pärast nimetavadki kohalikud keenialased seda kraatrit „kirima kia ngoma“ - saatana paik. Kes veel peale saatana, on võimeline sellisteks trikkideks? ...

Kraatrisse kukkunud

See juhtus üsna hiljuti. Kraatrisse kadus 12-aastane poiss. Tema ema, Magdalena Vaitera, suundus poega otsima. Nagu räägib üks pealtnägija, Johnstone Kamau, kõndis naine järsaku serval, vaatas alla ja hüüdis poissi. Mingil momendil tundus talle, et keegi vastas talle. Lootes päästa oma last, sööstis naine kutse peale, komistas ja kukkus alla. Naine hukkus, poisi aga leidis varsti politsei. Ta oli terve ja vigastamata, kuid ei saanud aru, kui kaua ta ära oli olnud. Poiss kukkus kraatrisse kui koos eakaaslastega järsaku serval vallatles. Talle ei tulnud pähegi, et teda otsitakse. Ja mingisugust kutset ta ei kuulnud ...

Salakavalad paigad

12-aastane John Kirutu päästeti kahe päeva pärast. Tuli välja, et
poiss hulkus sihitult kraatri põhjas. Nagu räägib kohalik elanik Daniel Kaningi, leiti teine poiss alles seitsme päeva pärast - ta oli täiesti terve ja vaatas muretult tema kohal lendavaid linde. Kaningi sõnade kohaselt on see kraatrisse eksinutele tüüpiline: seal välja tulla nad millegipärast ei suuda, kui aga väljuvad, ei ole neil väiksematki väsimuse või nälja tun-nusmärki. Poiss jutustas otsijatele, et nägi kraatris olles igasuguseid meeldivaid nägemusi ning tal ei olnud aja kulust aimugi. Selle pärast tulevadki kristlased kogu maailmast, vaatamata kohutavatele jutustustele, kraatri juurde, et paastuda ja palvetada

- ka nemad tahavad ebamaist ilu näha.

Teada on, et just siin on mõned palverändurid oma elu enesetapuga lõpetanud - nähtavasti ei ole kõigil nägemused õnnistavad. Kaks katoliku vaimulikku jätsid erinevatel aegadel eluga hüvasti, hüpates uinuva vulkaani kraatrisse. 2005 aasta novembris sõitis teine vaimulik autoga kiirust vähendamata järsakust alla.

Lood viirastustest

Viirastustest räägib kogu kohalik elanikkond. Vaimulikud eitavad neid lugusid kategooriliselt. Paul Valingo Kakamegast jutustab, et viibis paastudes ja palvetades kraatri põhjas kaks nädalat ning et see on lihtsalt suurepärane paik negatiivsetest emotsioonidest vabanemiseks ning oma hinge vaatamiseks. Kinnitab seda ka keegi Dukas Thuo.

„ Sinna palvetama minnes tunnen Jumala lähedalolu. See on lihtsalt ideaalne koht elu olemuse üle mõtisklemiseks", räägib ta ning lükkab kindlalt ümber kõik kuuldused viirastustest:

„Palvetan seal tavaliselt hilise õhtuni ning ei ole kordagi näinud seda, millest kohalikud räägivad“.

69-aastane Simon Kamengu aga ei kahtle viirastuste olemasolus kraatris - see on reaalsus. Nemad töötavad külviajal kraatri lõunatipus

- külvavad nisu ja maisi. Ja nemad, viirastused, korjavad seejärel saaki.

„Kõik toimub väga kiiresti, jutustab Simon, te näete külvatud põldu, seejärel saaki koristavaid inimesi. Kuid varsti katkeb kraatris kogu tegevus, inimesed kaovad, hiljutise kõrrepõllu asemel aga on taas kõige tavalisema rohuga kraater".

Selle sama Simoni sõnade järgi tegid viirastused 1960-ndatel aastatel põllumajanduslikke töid kraatri põhjas palju aktiivsemalt. Seda, mida praegu näha võib, ei saa võrreldagi 40 aastat tagasi tehtud põllutöödega ...

Lendav vihmavari

Simon arvab, et just viirastused röövivad kraatrist lapsi ning viivad need maa-alusesse maailma. Kuid röövivad nad ainult neid, kes püüavad kraatrist midagi kaasa võtta. Läheb inimene ja korjab kuivanud puid. Siis eksibki ta teelt. Kuid kohe, kui ta puud maha viskab, taastub tema mõtteselgus ning ta leiab kiiresti kodutee.

Kuigi vulkaan magab, on seal ikkagi kuumad punktid, kust vahetevahel tuleb auru, mis täidab peaaegu kogu kraatri ala. Sellega on seotud üks kõige müstilisem lugu. Iga kord kui vihma sajab, ilmub kraatri kohale midagi suure lendava vihmavarju taolist. Keegi ei tea, kust see tuleb ning kuhu peale vihma kaob. Kuid ta katab kraatrit kogu vihmasaju ajal.