Juhtum Uuralites 1959 (Djatlovi Kuru)

No siiani avaldatud versioonidest kõige kaalutlevam ja põhimõtteliselt paikapanev; tuumakatsetuse tunnistajate "ärakoristamine" on vist venekeelses meedias esmakordne ja arvestades nende meedias levinud trende kujutada nõukaaega idealiseerides ja jõustruktuure heroiseerides, ka erakordselt ketserlik. Ise leidsin netist tuhnides kolm vihjet seal toimunud tuumakatsetuste kohta, see oli nüüd neljas(punker viies?). Radioaktiivsuse jäljed ohvrite riietel, mida veel on tarvis skeptikute veenmiseks?

Tuumakatsetuste läbiviimine oma sõdurite peal (tuhandete ohvritega, minu vanaonu sealhulgas, puhka rahus...), oli tavapärane praktika. Pärast 1964dat aastat koliti tuumakatsetused maa alla, enne seda olid enamasti atmosfääris... Loomulikult oli kõik nõukogude "rahuaatomiga" seonduv kõrgeima salastatuse astmega.

Seda, et telk(samuti laibad) viidi pärast teise kohta, ma ei usu; liiga palju vaeva- milleks? Samuti ei usu ma, et nende vigastused tekitas plahvatuse lööklaine; tuumatuli oleks neid ju ka kõrvetanud?

Absoluutselt nõus sellega, et kohapeal tegelesid pagunikandjad pigem tõendite kinnimätsimise kui uurimisega; võrrelge kui põhjalik on patoloogi aruanne võrreldes kogutud asitõenditega.

Proovin rekonstrueerida sündmuste käiku. Kui tõesti avastati nende laagriplats edasiviivalt marsruudilt, siis mingi sündmuse tõttu olid nad võtnud suuna tagasi? Seejärel pidi toimuma veel midagi erakordset, sest telk püstitati kiirustades ja valesse kohta: 500 meetrit edasi ja nad oleks saanud panna telgi puude vahele. Metsas telkides oleks neil olnud võtta nii kütet ahju jaoks kui kuuseoksi telgi põhja alla. Midagi väga erakordset sundis neid telki püstitama(suusad põhja all ei ole tavaline praktika) aga samas nad ei monteerinud kokku ahju, puudus ka keskmine ahju toetav tugi. Kütmata telgis ööd veeta- võimatu. See välistab versiooni, et neid rünnati öösel. Kuna nende maos olnud toitu oli seeditud 6-7 tundi, oli tegemist hommikusöögiga ja sündmused pidid toimuma pärastlõunal.
Telk rebiti puruks väljastpoolt, nuga sisse ja tera enda poole hoides. Jällegi välistab, et seda tegid nad ise. Ise oleks nad lihtsalt telgi ukse avanud. Kuna telk oli kütmata, siis ei saanud nad olla seal kergelt riides, nagu nad leiti. Järelikult sunniti neid jalanõusid, kindaid, mütse ja üleriideid loovutama. Tulemuseks vältimatu surnukskülmumine, ilmselt oligi see nende ründajate taotlus: lavastada "õnnetusjuhtum"(padruneid raiskamata). Kuid see plaan läks luhta: matkajad keeldusid kiiresti suremast ja tegid metsas üles tule... Selline "allumatus"(tugevaima poisi marraskil nukid ja mõranenud kämblaluud?) võis nende ründajaid korralikult vihastada, tagajärjeks peks ja elajalik julmus...

Järgnevat on mul raske isegi uskuda, saati siis veel kirjeldada. Kuid mitte kuidagi ei saa mööda vaadata neist kõige koledamatest vigastustest: puuduvast keelest ja suulae limaskestast ning silmamunadest... Loomulikult ei saanud seda tekitada ei linnud ega loomad. Sellele on õõvastavalt lihtne seletus: miinus kolmkümmend kraadi pakast ja suhu ning silmakoobastesse surutud raudkülmad püssitorud... Tekkinud süljerefleks ja pisaravool külmutas need mõne hetkega kinni...