Nazca maapinnajoonistused

Veel sellel teemal.

Nicholas J. Saunders, Muistne Ameerika", kirjastus Tänapäev 2007, lk 176-177

"Esmajoones asendus 1980. aastail astronoomiline hüpotees mitmete omavahel seotud (ja rohkem kultuurist mõjutatud) teooriatega, mis nägid seoseid Nazca joonte ja geomeetriliste kujundite ning hästi kajastatud Andide-äärse rituaalse kombestiku vahel ehitada, alal hoida ja kõndida mööda pühi jooni (mida mõnikord joondati domineerivatele mägedele) osana religioosseist tseremooniaist, mis seondusid esivanematekultuse ja viljakusriitusega. (vrdl labürindid - minu enda komm) Need tõlgendused said tugevaid mõjutusi palju hilisemast tõendatud süsteemist, mille aluseks olid kujuteldavad "sirged jooned" ehk ceques, mis organiseerisid inkade pealinna Cuzco rituaalset ruumi. Need jooned olid seotud vee voolamisega ning olid ühtlasi religioossete protsessioonide ja ohvritalituste keskmeks. ...

Kõige värskem teooria tugineb osalt neile uutele ideedele, kuid esitab oma selgitusi teaduslikumas ja pragmaatilisemas võtmes.Selle kohaselt valitseb geoglüüfide ja vee vahel tõepoolest seos, ent see põhineb maa-aluste veevoolude, veesoonte, geoloogiliste lõhede ja arheoloogiliste leiukohtade asualade kooskõlal. (nad on siis tähistanud pildari seisukohalt erilised tsoonid! - minu komm) Kõnealuse vaatevinkli järgi said Nasca elanikud peensusteni aru kohalikust hüdraulilisest süsteemist ja ehitasid oma külad, kalmistud, reservuaarid ning maa-alused vettpüüdvad filtreerimiskäigud (puquios) kohtadesse, kus geoloogilised lõhed tõid vee maapinnale või selle lähedale. ..."

Aga et seda tehti nii töömahukal kujul, see on mu meelest küll puhtalt inimloomuses kinni. No mis iganes eesmärgil need jooned ka tehti, ega seegi hüpotees ei saa lõplik olla.