No ei jäeta Tuhalat rahule.
Raamatust "Eesti allikad" (2013):
Tuhala maa-alust jõge on 1782.aastal esmakordselt kirjeldanud August Wilhelm Hupel. Sama salajõge ja allikaid on oma 1796.a. valminud kreisi kaardil kujutand kartograaf Ludvig August Mellin. Suurim ajutine karstiallikas on Nõiakaev Sulu talu õueveerul. Talu on esmakordselt nimetatud 1765.aastal ning selle nimi tuleneb suletus keskkonnast - "vesi voolab sulus."
Oleks kurb kui raudteeehitus hävitaks selle pühapaiga. Tehnika tungib aina peale ja aina hävitatakse loodust.
(selle postituse viimane muutmine: 13-08-2013 09:16 Müstik.)
Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.