Message from The Galactic Federation

Minu arusaam on selline, et eri sagedused = eri tsakrate kasutamine.

1D, ehk esimese sageduse "olend" on tundetu, pime, kurt ja tumm - ta hoiab läbi söömise ja situmise oma füüsilist keha ja eeterkeha elus, ning ainus tsakra mida ta kasutab on juurtsakra - ta suudaks teha vaid nüri liinitööd, näiteks Kalashnikovi automaate tükkidest kokku panna pähe istutatud juhtprogrammi abil, kuid maha kukkunud detailidest ei saaks ta aru - ehk midagi sellist, nagu tootmises kasutatavad koosterobotid, või filmis "Sõrmuste isand" pahalaste heaks tööd tegevad surnust üles äratatud rõvedate nägudega zombid.

2D, ehk teise sageduse "olend" suudab lisaks ka emotsioone tunda, ehk nii nagu loomad elavad: oi kui hea on täis kõhuga olla; oi kui hea on peale seksimist olla; oi kui hea on päikse käes olla, jne - kuid neil puudub mõtlemisvõime tuleviku suhtes - samuti oleks neid väga kerge sõja abil minema ajada, kui neile lahingus jagada toitu, ning panna taevas päike paistma: nad jätaks lahingu pooleli ja jääks toidu söömist ja päiksepaistet nautima, mille käigus nad maha lüüakse - ehk midagi sama naiivset, nagu filmis "Malev" näidatud muinaseestlaste lahingustseen, kus sõdimise asemel hakati muusikat mängima ja lasti ennast maha lüüa.

3D, ehk kolmanda sageduse "olend" suudab ka mõelda, ehk nii nagu inimene seda on, kasutades päiksepõimiku tsakrat mõtlemiseks.

4D, ehk neljanda sageduse "olend" suudab lisaks eelnevale ka astraalis rännata ilma kehata, ning kogeda kõikemõistvat armastust/hoolivust kõige ümbritseva suhtes.
3D olenditel oleks sellises maailmas väga raske ja kurnav elada, kuna nad tunneks ennast abitute ja kasututena - 4D olenditel oleks tohutu arengueelis 3D olendite ees läbi igapäevase astraalis liikumise ja nad sööks nõrgemad 3D olendid välja olelusvõitluse käigus.

5D, ehk viienda sageduse "olend" suudaks eelnevale lisaks kasutada ka kõritsakraga seotud eetermudeli keha, mis suudab interfereeruda astroloogiliste mõjutustega: st mite planeetide gravitatsioonist tingitud mõjutustega, vaid planeetide asendist tingitud mõjutustega.

Nii see areng läheb üha kõrgemale ja kõrgemale - st lisanduvad mõõtmed pole mitte reaalsed eukleidilise ruumi mõõtmed, vaid nö peenmaailma astraalsed mõõtmed - samas on lisanduvate võimaluste mõistmine võrreldav keerukama 4D ja 5D eukleidilise ruumi mõistmisega võrreldes lihtsama 3D ruumi mõistmisega: näiteks 2D-s on vaid 1 pöörlemistelg; 3D-s on 3 pöörlemistelge, 4D-s on 6 pöörlemistelge ja 5D-s on 10 pöörlemistelge.

Ehk 2D on nagu paberi leht: read ja veerud.
3D on nagu raamat, kus uue mõõtmena lisanduvad lehed.
4D on nagu raamatu riiul, kus uue mõõtmena lisanduvad erinevad raamatud.
5D on nagu raamatu kapp, kus uue mõõtmena lisanduvad erinevad raamatu riiulid.
Ehk 3D olend suudaks ümber jutustada raamatu sisu - 4D olend suudaks ümber jutustada riiulitäie raamatute sisu - 5D olend suudaks ümber jutustada kapitäie raamatute sisu.

Ühesõnaga saab nö "kõrgemaid sfääre" selgitada mitme erineva käsitluse abil: parateaduslik, reaalteaduslik, kirjanduslik, jne.