Tsitaat:Algselt postitas WhiteWolf
InDemand, kas nn.isolaate on üritatud seostada ka teiste isolaatidega või ainult ümbritsevate rahvaste keeltega?
Tead, ma nii täpselt ei oska öelda, aga arvan, et eks ilmselt ikka on. Kui ma nüüd õigesti mäletan, jagatakse keeled ka suuremateks rühmadeks omakorda (või vähemalt on seda üritatud): nt Uurali, Altai, Põhja- ja Lõuna-Ameerika. Aga see peaks kõik olema oletuslik. Sisuliselt on tegu sellega, et keeli ei võrrelda väiksemate osade, vaid suuremate ühiste joonte järgi. Netist leiab selle kohta sellise vaste nagu lainemudel, mille järgi ei põlvne keeled üksteisest, vaid arvesse võetakse varasemate keelekujude paralleelsus. Mõnes mõttes sama, mis siin teemas varem kirjeldatud - oli mitu hälli (ütleme nt 4, ka keelte puhul), millest eraldi arenesid siis murded, murrakud, allkeeled jms.
Põhimõtteliselt on nii, et mida aeg edasi, seda vähem usutakse, et keeled põlvnevad samast allikast. Teoretiseeritakse, et keeltel oli mitu algallikat, mis omavahel siis lõimunud/põimunud.
Leidsin ühest ingliskeelsest artiklist, et baski keelt on üritatud võrrelda absoluutselt kõigi olemasolevate keeltega, ent ühist järeldust leitud ei ole. (Selle kohta on isegi uurimustöö olnud.)
Samas on olemas ka sellised x-keeled, nagu kreooli (tehislik pmst) ja esperanto, millel ei ole algallikat, ent mis on omavahel mitmest keelest kokku pandud (enamasti madalama klassi keel, samavõrdne nt sellega, et Ülem-Hiina ei mõika Alam-Hiinat jne).
Pika jutu lõpetuseks ütlen seda, et eesti keel on tõesti üks noist, mis sarnaneb väga paljudele keeltele. Ehk siis paljude keelte n-ö originaalbaas on meie keelele sarnane. Samas ei tohiks aga puhvi minna sest, kuna meist on aja jooksul üsna palju võõrvõimu üle käinud. Igasugustele teoreetikutele peaks see ju samas meeldima.
Abi
