Eestlased on pärit tagapäikese maalt

Õigus Jako, täpselt seda mõtet see Hüperborea teema toetabki!
Samuti on õigus WhiteWolfil, tema mõtet toetab ka minu eespoolne jutt:

Seal nn Hüperboreas elas iidsetel aegadel rahvas, kellel oli kõrge kultuur, eetika ja moraal, usk ja vaimsus. Nad olid kaunid mehed ja naised – pikad, heledanahalised ja sinisilmsed.
Ent hiljem, ülemaailmse kosmosekatastroofi tulemusel vajus muistsete aarialaste kodumaa vee alla. Me ei tea, mis juhtus – võib-olla põrkumine mingi komeediga või Phaetoni planeedi hävimine või Päikese orbiidi muutus, mis omakorda viis planeedi telje nurga kallaku muutuseni.

Aaria tsivilisatsiooni üks harusid asus elama ja elas kaua Valdai kõrgustiku ja Laadoga vahel. See kultuur on tihedasti seotud soome-ugri ja vanaslaavi rahvastega enne meie ajaarvamist.

Aarialaste teine haru asus alguses elama Kesk- ja Lõuna-Uurali piirkonda, kuid aja jooksul suundusid Lähis-Itta. Nad rajasid Avesta kultuuri, mille järglasteks said pärslased ja teised sealkandis elanud rahvad.
Kolmas haru jõudis Aasiasse.
Veel üks vahepealne haru asus ümber Põhja-Ameerikasse ja jõudis Kesk- ja Lõuna-Ameerikani.
Aga eks neid teooriaid ole palju ja päris selgust nagu ikka veel ei ole.
Gao hüpotees soome-ugri keelte ja hiina algkeele võimalikust sugulusest on muljetavaldav, aga mina usun, et kuna meil on ühiseid sõnu rohkem sumeri ja tamili keelega, siis ta on natuke valel teel.
On peetud tõenäoliseks draviidide ja soome-ugrilaste muistset sugulust.
Indias, kus draviidid elasid, oli ka Taara kultus. Taara kultuse kohta Hiinas pole seni midagi kuulnud.
Nii draviidi kui soome-ugri keeled on vokaalirikkad, aglutinatiivsed ja keeltel ei ole grammatilist sugu.
Sarnasusi on ka draviidi ja soome-ugri lauseehituses.
Muuseas, Peruus, kus indiaanlased kõnelevad soome-ugri keeltega kaugelt suguluses olevat ketsua keelt, on sarnase kõlaga linn Taraputo.
Mõtlemisainet jätkub...