Eestlased on pärit tagapäikese maalt

Tsitaat:Algselt postitas VironShaman
Ütleb ju meie Taara-usu hiislar isand Addold Mossin, et eestlased on tulnud tagapäikese külmunud maalt.

Üks intervjuu Addold Mossiniga.


Päevaleht, 29.september 1994
Timmo Raad



Addold Mossin. „Tulime Tagapäikese Maalt ja olime juba muinasajal kirjaoskajad.”


Kust me tuleme ja kuhu läheme – see teema on andnud kõneainet nii poliitikutele kui ajaloolastele. Võrdlemisi vähe on teada eestlaste muistsest taarausundist, kuna paljud märgid selle kohta on kas hävinud või hävitatud. Nõukogude korra ajal peeti taaraliikumise käsitlemist tabuks.

Taarausust räägib eesti Taarausuliste Koja vanem hiislar Addold Mossin.

Mis ajast pärinevad Teile teadaolevad andmed taaraliikumisest ja eestlastest üldse?
Vanimad pärimused jutustavad, et lendasime siia planeedilt, mida kutsuti Tagapäikese Maaks. Meie endine elupaik külmus. Meeda ja Raal olid esimesed, kes külmunud Tagapäikese Maalt õhusõidukitega, mida nimetati Kuuraks ja Vesikuuraks, praegusele Eestimaale tulid.
Selle Tagapäikese Maal oli saavutatud niivõrd kõrge elustandard, et inimesed töötasid ainult tunni päevas ja ülejäänud aeg jäi jumalanna Ilo teenimisele. See tähendab, et nad pühendasid selle aja kunsti, muusika ja kultuuri arendamiseks.

Millal eestlased praegusele planeedile tulid?
Sellest on nüüd 10 205 aastat, kui praeguse Rootsi kohal jää veesurvele järele andis, mistõttu vee pind Balti mere aladel langes 53 kuni 70 meetrit. Siis tõusis merest Eesti ala ja sellega koos tuli valgus. Kui kaua me siin enne jääaega elasime, kuulub juba mütoloogia valdkonda.

Kas lisaks rahvapärimusele ja mütoloogiale on ka teisi tõendeid meie endisaegse kultuuri ja elu kohta nii kauges minevikus?
On ikka. Teadmishimulised araablased ülistasid meie muistsete neidude ilu ja teadsid, et virdepäts – küpsetatud külaleib – ja meest valmistatud jumalatejook – mõdu – ootab võõrast igas kojas.

Cassiodorus, kes elas aastatel 490-584, jutustab muistsete eestlaste võimetest järgmist: „Eestlased kasutasid relvade asemel oma võimeid. Nad olid suutelised inimhulkade silmi moondama. Nad võisid võtta endile hundi või mõne teise kiskja kuju. Nad võisid teeselda taganemist, kuid samas pöörasid ümber ja lõpetasid lahingu tugeva vastulöögiga.”

Tacitus (55-120), kes külastas samuti Eestit, on öelnud: „Eestlased omasid ainuõigust kogu Läänemere merevaigule. Nad on õiglasem rahvas kogu maailmas. Eestlased austasid oma ema kui jumalat ja jumaldasid oma loodust kui ema.”

Kui meie esivanemad juba kord nii targad olid, kas nad tundsid siis ka kirja? (Selle küsimuse peale laotab hr. Mossin minu ette paberilehe paljude lahtimõtestatud kirjamärkidega ning jätkab vestlust)
Tundsime küll. Kirjamärke võib veel praegugi näha talude ustel, uksepiitadel ja rannakülade vanadel tarbeesemetel. Selle pilt- ja kiilkirja vanus ulatub tuhandetesse aastatesse. Tähestik koosneb 45 tähemärgist. Need ei olnud algselt peremärgid, vaid kujunesid selleks hiljem. Uksepiitadesse lõigati nad ennekõike loitsuna selleks, et elada metsavaimudega heas läbisaamises ja paluda andeks tare ehitamiseks maha võetud puude eest. Enne puu maharaiumist anti lubadus, et istutatakse kaks uut. Seda ka tehti. See taaralaste muistne ütlus, et enne kui raiud puu, istuta kaks, on püsinud tänapäevani.

Ajaloolaste väide nagu poleks pilt-kiilkirja jälgi leitud ei pea paika. Kividelt pole neid tõepoolest avastatud, kuid siingi on põhjendus. Teatavasti ei säili taoline kiri paekivis meie niiskes kliimas aastatuhandeid. Pealegi on taaralaste pühades paikades läbi aegade kõvasti laastatud ja hävitatud.

Milline oli taaraliikumine Eesti Vabariigis kahe suure sõja vahel?
Taara usk on eestlusele kahtlemata siduvaks teguriks olnud. Seda näitas tollane liikmete kiire juurdekasv vaatamata sellele, et enamik muistseid taaralasi ei liitunud uue vooluga. Nemad pidasid vanade ennustuste kohaselt aega liiga varajaseks, kuna inimene ei olnud veel Kuu peal kõndinud ...

Esialgsed taaralaste rakud muutusid hiiteks. 1939. aastal oli neid 19. Peamine erinevus uus- ja muistsete taaralaste vahel oligi, et uustaaralased võtsid lapsi liikmeks nende vanemate nõusolekul. Muistsetel taaralastel olid lapsed kõigi õigustega vaatlejateks, kuni nad täiskasvanuks saades otsustasid ise hiitega liituda. 1939. aastal moodustasid uus-ja muistsed taaralased 11% eesti rahvastikust.

Paljud tolleaegsed hiied on hävitatud ...
Näiteks Sõjamäe hiie hävitamiseks kasutati isegi buldoosereid. Hiis oli üks Eesti suuremaid ja sinna oli istutatud üle 5000 kuuse ja tamme meie riigimeeste ning vaimuinimeste mälestusteks. Hävitustöid tehti üle kogu maa. Paljud hiied on stalinistliku looduskäsitluse tagajärjel muudetud stepialasid meenutavaks põllumaaks. Vanad säilinud hiied võtame aga kaitse alla ning rajame ka uusi. Meile on abiks olnud liikumine „Roheline Maardu”, tuge oleme leidnud ka Eesti Muinsuskaitse Seltsilt.

Mil moel valitakse hiislar?
Hiislari valimine toimus kahel viisil. Ühed andsid selle isalt pojale ja emalt tütrele edasi. Meie suguvõsas valiti välja nutikad poisid ja tüdrukud. Näiteks minu vanaemal oli küll palju lapsi, aga nendest „hüpati” üle. Järgmise põlve lastelaste hulgast langes valik minule. Kõiki vajalikke teadmisi hakati mulle andma juba nelja aastaselt. Õpetati taimi ja maarohtusid tundma, siis järgnesid usuküsimused. Samuti anti edasi pilt- ja kiilkirja.

Milline on hiislari põhiline ülesanne?
Hiislari ülesanne on hoolitseda oma hõimu tervise ja heaolu eest, organiseerida ning juhtida taaraliikumist.

Mõni sõna taaraliikumise põhimõtetest tänapäeval?
Praegu on taaraliikumise aluseks kõik elav, mis on arenemise ja edenemise tulemus. Areng toimub kindlate seaduste kohaselt. Nende tundmine kindlustab elu. Taara usk peab tõeks, et ka jumaluse mõiste on arenev, olenevalt kultuuri ja üksikisiku tasemest. Taara usk tunnistab jumalust, kes on tajutav. Taara on piiritlematu, sõnadega määratlematu, seega vaid tajutav. Ta eeldab inimeste teadlikkust ja iseseisvust, mineviku teadmist.

Milleks kujuneb meie tulevik?
Me ei saa küll üles leida seda külmunud planeeti, kust me kord tulime, kuid ka praegune planeet on meile antud ajutiseks. Me peame ka siit ükskord lahkuma, kuna elu Maal muutub looduse hävinemise tõttu võimatuks.







[Muudetud: 1-7-2010 kulfing]