Ei suutnud ka hetkel leida. Lugesin seda umbes paar kuud tagasi.
Keelte keetmine on üks Faehlmanni poolt kirja pandud muistend. Et Vanaisa jagas kõigile oma katlast keeli. Eestlased kui kõige virgemad said endile Vanaisa enda keele. Kõige viletsamad keeled jäid sakslastele, venelastele ja lätlastele.
Jõuludest veel:
Tsitaat:Paljud keelemehed on arvanud, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.
Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg on maakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja elu ringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.
Ajastaja päev ehk uusaasta on 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. I-le ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.
Et jõulud on maarahva jaoks just nimelt aastavahetuspyhad, tõestab ilmekalt seegi, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. Yldiselt on 7. I nimetatud viimaseks jõuluks. Sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks pudrupäeva, 2. II.
Pikem tekst:
Maavald ->
Jõulud
P.S. Ilmselt need "uued jõulud" moondusidki näärideks.
Kurgjal tulevad pühad rahvakombeid järgides
[Muudetud: 25-12-2009 WhiteWolf]
Abi
