Margus Lepa ja tema Nõmme Raadio

Margus Lepa't kuulates särtsatab sageli mõtetesse kujundina - Kiir mis Kiir.
Täitsa Jorh-Adniel ise; nii väga kipub tema jutus aeg-ajalt Kiire virin välja lööma.
Aga taha ma siin näpuga näidata, sest isegi vahetevahel virisema kaldun.

Tema nime anagramm annab huvitava tulemuse: Parem Algus.
Eks aeg näitab, kas tähtedega mängimisel mingi sisu ka on.
Igatahes võrdlusena annab näiteks Rein Lang'i nimi variandid: Arg Lenin või Liga Renn.
Võtab lausa kukalt kratsima, sest liga sealt tuleb.


Radikaalne Margus Lepa saneeriks Eesti riigi

Katrin Kivi:
Millisena näete Eesti meediamaastikku, mida sellest arvate?

ML:
Maastikulaadset ma siin küll ei näe, kaunikesti soine värk ja soogaasi imbub välja nii pisikeste mullikestena kui suurte purtsatustena. See on see peavool. Rumal, propagandistlik, tsenseeritud ja igav. Arvan, et isegi kui katk möllaks, oleks meedias suur arutlemine, kes peaks tagasi astuma, kes peaks edasi minema ja kust majanduskasvuks raha laenata.

KK:
Millele soovitate meediatarbimisel tähelepanu pöörata?

ML:
Enamalt jaolt sellele, millest lausa karjuvalt vaikitakse. Tuleb näha meediamullide taha, mitte pimesi uskuda, vaid mõelda, kellele on selline „uudis“ kasulik. Tuleb võrrelda ja mõelda, et kui kirjutatakse: „Tänu riigi rahaeraldistele said pooled meie haiglad alustada remonti ning katkestasid patsientide vastuvõtu“, kas siis lause ei jätku äkki sõnadega, et „ülejäänud kaks kukkusid lihtsalt kokku“. Kellele ei meeldinud siin sõna haigla, asendage see kooli või hullumajaga, tegemist ju pelgalt kujundiga.

KK:
Mis on teie jaoks meie ühiskonnas kõige olulisem valupunkt ja kuidas seda lahendada?

ML:
Valupunkt on Maslow’ püramiidist möödavaatamine väidetava riigi ülesehitamise juures. See riik tuleb saneerida, nii enam edasi ei saa. Kui te ei usu, hoidke see lugu alles ja lugege mõne aasta pärast uuesti. Ja lugege iga uue seaduse puhul meie põhiseaduse preambulit, seda ei saa meilt keegi võtta, ja mõelge, kas vastuvõetud seadus on ikka pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Ja mõelge omaette, kas meie riiki juhivad patrioodid või on tegu juba ennast paljastava sisevaenlasega, kelle peremees on kusagil kaugel.