(05-02-2012 10:56 )Leena Kirjutas: Oskad Sa seda kuidagi argumenteeritult koos võrdluste ja näidetega põhjendada?
Näed tutvu hea ja asjaliku artikliga mis ka siin foorumis üleval ripub,kuigi igaüks kel vähegi tahtmist ja mõistust on võib ühiskondlikus ja majanduselus toimivaid protsesse analüüsides samadele järeldustele jõuda.
USA eksperdid: neoliberalism hävitas Eesti ja Läti majanduse nagu sõda
USA majanduseksperdid Michael Hudson ja Jeffrey Sommers peavad Eesti ja Läti majandusmudelit julmaks eksperimendiks, mille käigus anti Lääne finantsasutustele vabad käed kavandada nende riikide majandus oma huvide järgi.
Selle asemel, et aidata Eestil ja Lätil areneda Lääne-Euroopa malli järgi on neid koloniseeritud kui ekspordi- ja pangandusturgusid, riisutud majandust, oskustööjõudu, tööjõudu üldiselt, nende kinnisvara ja hooneid ning ka muud nõukogude aja pärandit.
Ekspertide hinnangul on mõlema maa kriisis süüdi Lääne neoliberaalid. Neoliberaalne majandus ei olnud kindlasti see tee, mille Lääne-Euroopa valis pärast Teist maailmasõda. Neoliberalism on eksperiment, mida Chicago majandusmehed katsetasid omal ajal Tšiilis. Lätis olid nõuandjad küll Georgetownist, kuid ideoloogia oli sama: kukuta valitsus ja anna võim üle oma poliitilistele mõttekaaslastele.
Selle julma eksperimendi mõte oli anda Lääne pankadele, finantsinvestoritele ja nn vabaturu majandusteadlastele (nn seetõttu, et nad andsid riigivara ära tasuta, maksustamata, ning andsid uue tähenduse mõistele tasuta lõunasöök) vabad käed kavandada suures osas nõukogude blokist kogu majandus oma malli järgi.
Selle asemel, et aidata nendel maadel luua oma pangad, julgustas Lääne-Euroopa oma panku nendele majandustele laenu andma eurodes ja muudes kõvades valuutades – pankade kaitseks. See rikkus rahanduse põhitõde: ära kunagi võta laenu kõvas valuutas, kui teenid tulu pehmes valuutas. Kusjuures Lääne pangalaene ei kasutatud riiklikeks investeeringuteks ega elatustaseme tõstmiseks.
Erinevalt Läänest puudusid seal kinnisvaramaksud. Seetõttu pidid valitsused maksustama tööjõu ja tootmise. Kuid erinevalt Läänest ei olnud seal tulumaks või omandimaks progressiivsed. Lätis oli tööjõud paljudel juhtudel maksustatud võrdselt 59%-ga. Selliste maksudega ei olnud Euroopa riikidel vaja neid majandusi karta. Need majandused olid mürgitatud algusest peale.
See majanduslik eksperiment kukkus ilmselt läbi. Neoliberalism osutus majanduslikult peaaegu sama hävitavaks nagu sõda. Sõna "reform" tähistab nüüd Baltikumis taandarengut tagasi feodaalsesse sõltuvusse. Kui Rootsi ja Saksa feodaalid valitsesid mõisnike-maaomanikena, siis nüüd valitsevad nad Baltimaid välisvaluutaga seotud kinnisvara hüpoteeklaenude abil. Neoliberalistliku korra kasutuselevõtmisest on möödunud kaks aastakümmet ja tagajärjed on katastroofilised, kui mitte pole tegu lausa inimsusevastase kuriteoga.
Eesti ja Läti ülesanne on nüüd vabastada oma majandus uus-pärisorjusesse viivast neoliberalismist. Selleks aga on vaja muuta majandusfilosoofiat, mis omakorda nõuab valitsusevahetust, jõuavad autorid järeldusele.