Tuva: šamaanid, kurgulaul, budism ja muistne kultuur.

Hakkasin siis nüüd seda Tuvas asuvat muistset kultuuri uurima.
Siin Exubitorise leitud ja Reinu lisatud lingid:

Siberis leitud muistse linnuse kohta pildid:
http://englishrussia.com/?p=1206

Lisalingid nii vene kui inglise keeles:

Rein:
Por-Bajin in translation from the Tuva language means "Clay House". This architectural monument, which is at least 1200 years old, dwells on an island in the middle of the Tere-Hol lake in the Republic of Tuva.

http://www.por-bajin.ru/

http://www.por-bajin.ru/eng_ind.php

latitude: 50º36′53.80″N, longitude: 97°23′6.54″E

Tuva kohta:
N. Liit kustutas 1921 aastal tekkinud Tannu-Tuva Rahvavabariigi 1944 aastal ilma suurema kärata maailmakaardilt. Iseseisvat Tannu-Tuva riiki jäid meenutama vaid margid. Ometi on tegemist ühe omanäoliseima rahvakultuuri loonud väikerahvaga siin planeedil.

Tuva põhjaosa katab Siberi taiga, lääneossa lõikuvad sisse Altai mäeahelikud ja kirdesse Sajaanid. Maa lõunaosa katvates kõrbetes võib käia soolajärvedes tervisvetel.

Ehkki Tuva piirneb Mongooliaga ning eurooplase silma jaoks on sealsed rahvad ühed pilukad kõik, on tuvalaste lähimateks sugulasteks hoopis kirgiisid ja tuva keel (ka tõva keel)kuulub Türgi keelkonda.

Tuva pealinn on Kõzõl.

Jenissei kaldal asub ka Aasia geograafiline keskpunkt, mis on tähistatud kivimonumendiga. Inimesed on sõbralikud, legendi kohaselt pole ükski tuvalane kunagi kedagi tapnud.

Tuva Nokiaks on kahtlemata ebamaiselt kõlav kurgulaul, nad on ka Eestis esinemas käinud.

Tuva on Burjaatia kõrval teiseks budismikeskuseks endise N. Liidu aladel.

Tuva shamaanid on organiseerunud ja neil on kinnitatud teenuste hinnakiri. Tuvalased jagunevad laias laastus nii, et üks kolmandik on shamanismijärgijaid ja kaks kolmandikku budistid.


Üllatuseks leidsin ka eestikeelset teavet selle muistse ehitise kohta:

Arhitektuurimälestis Por-Bažõn, mis tõlkes tähendab "savimaja", asub saarel keset Tere-Holi järve, millest saab alguse Jenissei jõgi.
Järve nimi on igatahes väga ilus!!!

Por-Bažõn ehitati põletatud tellistest 7.-8. sajandil. See sai aastatuhandete vahetusel tulekahjus tugevasti kannatada ja hüljati. Seniajani vaieldakse, kas see oli palee, pühamu või kindlus, ja kas on juhuslik, et hoonete labürint kümne meetri kõrguste müüride vahel korrapärases nelinurgas meenutab budistlikku mandalat.

Arhitektuurimälestisega on seotud hulk legende. Kohalik šamaan kinnitab, et Por-Bažõni on peetud Šambala legendaarseteks põhjaväravateks
Nii, et meie šamaanid, tasuks jah uurida, et kas ikka on nii uus ehitis, nagu kirjutatud. Ehk ikka palju vanem? Kui ikka Šambhala põhjaväravad, siis pole ka mingi ime, et Roerich just sealtkandist Šambhalat otsimas käis!

Arhitektuurimälestise väljakaevamised pidid alguse saama eelmisel aastal.
Huvitav, kui palju seal on juba kaevatud ja mida põnevat leitud?


[Muudetud: 11-12-2009 Müstik]