Miks ehitati Giza püramiidid

Juba aastal 1962 püstitati esimest korda hüpotees, et püramiid võis olla veepump. Võrreldes kõigi teiste teooriatega on just seda varianti kõige enam ekspluateeritud. Selle teooria esilekerkimist on igati takistatud küll seda naeruvääristades või seda toetavate asitõendite uurimise takistamisega(suletud püramiidiosad ja maaalused käigud) ning füüsilise hävitamisega(kinnimüüritud käik "sarkofaagi" kõrval põrandas, purustatud klapid ja nende olemasolu eitamine).
Cadmani versiooni tuleb suhtuda eluterve skepsisega, kuigi siin on nii mõndagi huvitavat: näiteks galerii ja maaalusesse kambrisse viiva tunneli vahelises käigus asuv klapp(kuigi vaevalt ta puust oli tehtud, kivist ikka) ja vaakumvõimendi idee. Koht kus tema teooria lappama läheb on just ülemises kambris toimunud füüsikaliste protsesside asitõendite arvestamata jätmine. Kordamine tarkuse ema: ei sool ega ka tahm kambri seintel ei sobi "vesioina" versiooniga. Rääkimata sellest, et hüdrauliline löök ei suudaks tekitada kambris näha olevaid kahjustusi.
Kuid lubage ma aitan teid taas "kelgule"...

Ülemise kambri seintele settinud soolakiht on vastuvaidlematu tõend sellest, et kambris on kunagi olnud VESI. See on fakt mida ei tohi eirata ega unustada. Kuidas vesi sinna sai seda tõestab Cadman küll piisavalt veenvalt(kuigi minul on selle kohta veidi erinev versioon, siis sellest võin ma publiku huvi korral pikemalt pajatada). Edasi läheb asi veel huvitavamaks: soola rant oli tugevamalt märgatav 3/4 peal kambri kõrgusest. Siinjuures tekib väga õigustatud küsimus; kui kambrist väljapääsu takistavad "languksed" asuvad madalamal, kuidas sai siis veetase olla ustest kõrgemal?

Ja siin läheb asi veel huvitavamaks. Kõik need versioonid, mida me praegu teame nende uste kohta, ei toeta seda võimalust, et need uksed olid veekindlad! Seega tuleb nende uste otstarbe ametliku selgituse versioon sujuvalt laualt maha lükata ja hakata mõtlema nende tegeliku otstarbe üle. Kambri poolt vaadates esimene uks ei saanud olla veekindel: "antechamberi" seintes asuvad sooned ei lase seda arvata. Samuti oli esimene uks madalam. Järeldus, vesi voolas läbi soonte ja üle ukse esimese ja teise ukse vahel olevasse tühimikku. Küll aga seisid kambri poolt lugedes teine ja kolmas uks veekindlalt.

Kuid asi läheb veel põnevamaks: Galerii ülemises otsas olevad erosiooni jäljed kinnitavad, et vesi ei püsinud igavesti seal vaid väljus sealt suure surve all! Kuidas seda vastuolu selgitada? Mida kirjutas nende uste kohta Petrie: kambri poolt lugedes teise ja kolmanda ukse vahemik oli altpoolt kitsam- ülalt laiem; uksed vastavalt alt paksemad- ülalt õhemad. Miks? Ja nüüd tuleb meenutada vähetuntud fakti: nende uste vahel asus ustega sama lai umbes meetri kõrgune kivi; ülalt paksem- alt kitsam... Täpselt samasuguse kiilukujulise kujuga kui on teise ja kolmanda ukse vaheline ruum. Kui kambrist tulev vesi voolas ÜLE esimese ukse ja läbi teise ukse ALT jäetud pilu, kohtus vesi takistusega: kiilukujulises vahes rippuv kiilukujuline kivi sulges kindlalt vee edasipääsu. Kuid millistel tingimustel siis tungis vesi läbi nende uste?

Vaatleme veelkord kambris toimunud füüsikaliste protsesside parameetreid: kambrit täitis vesi 3/4 ulatuses, see tähendab et kambri ülaosas olev gaas suruti kokku hiigelrõhu all 1/3kuni oma mahust! Ja siis toimusid kambris veel müstilisemad protsessid, mille tagajärjel läksid kummi kambri seinad ning mõranesid neis olevad kivid ning murenes "sarkofaag" ja "ventiatsioonishahtide" sisenemiskohtade ümbrus. Sellist tulemust ei suuda saavutada hüdrauliline löök, seda suudaks ainult plahvatus. Kahe ürgelemendi, tule ja vee omavahelises võitluses jäi peale TULI. Vesi muutis oma oleku vedelast gaasiliseks: AURUKS. Aurul on füüsikaline omadus: ta paisub vedelast veest gaasilise auruni kuini 1200 kordse suurema mahuni. Ja oi milline jõud on aurul! Niisiis hakkab aur otsima ahistavas kambris väljapääsu: ta poeb üle esimese ukse ja läbi teise ukse alla jäetud pilu, ning kohtub teise ja kolmanda ukse vahel flegmaatiliselt rippuva kiviga. Mingi pooletonnine kivi ei kujuta auru võimekusele mingit vastast, ta tõstab selle üles ja sööstab möirates vabadusse...

Kas siiani on kõik selge? Kui teie maailmanägemuse pilt kirgastus ja te saite aru, et tegemist polegi "portcullies"(langustega) vaid KLAPIGA, siis hakkame jälitama kuhu lippab edasi "white rabbit" ehk aur. Loomulikult saate te aru, et just sellepärast on galerii püramiidi suurim ruum, et mahutada ja salvestada auru paisumisel tekkivat jõudu. Galerii üleminekul maaalusesse tunnelisse viival käigul põrutab ta pärani veel ühe klapi ja kihutab märatsedes tunnelisse. Tunneli püramiidi pinnale viivas otsas poeb osa tema liigsest energiast läbi pisikese pilu vabadusse, kuid sedamööda kuidas seal pilus olev liiv niiskub, kahaneb tema läbilaskvus(jälle klapp!). Seega hakkab aur otsima teist väljapääsu, ta leiab selle alumise kambri lae all oleva kolme uru näol.Ta poeb sealt läbi ja leiab end seejärel mõnevõrra taltsamana kuid endiselt vägagi võimekana püramiidi idakülje all oleva kaevu põhjast.
Edasine on küll puhas spekulatsioon, kuna selles osas püramiidi lisa ehitused suures osas hävinud. Kuid puhas loogika ütleb, et vaevalt püramiidi projekteerija raatsis nii suures koguses auruenergiat tuulde lasta. Samuti tuleks märkida, et enamus siiani jõudnud energiakandjast on suruõhu mitte auru näol. Niisiis juhiti suruõhk "causeway" nime all tuntud ehitisse. Praeguseks suures osas hävinud, kuid selle mõned säilinud elemendid viitavad, et paksudele seintele toetusid kunagi katusena massiivsed kiviplaadid. Seega oleks selle ehitise korrektsem nimetus- TORUJUHE. Torujuhet pidi suunati suruõhk selle otsas olevasse ehitisse. Massiivsed seinad lubaks eeldada ka sama rasket katust, seega ainus võimalus on et suruõhk juhiti läbi selle hoone põrandas olevate aukude MAA ALLA.
Ja nüüd tulebki püant. Maa all asub ju kogu selle püramiidiehituse mahust kolmandiku energiat neelanud tunnelivõrgustik: ühtekokku kaks kilomeetrit uuristatud(lõigatud?) käike, shahte ja nendega lõikuvaid kaeve. Kuigi vaaraode ajal kangutati kaeve katvad kaaned maha, et saada kätte kaevu põhjas olevat vett, siis võib arvata, et omal ajal olid need kaevud kõik suletud massiivsete kivikaantega. Lisaks oli sel ajal ka põhjavee tase tunduvalt kõrgemal ja muidugi aitas kaasa ka kaevude põhjast suunaga püramiidi poole rajatud drenaazh. Iga kaevu ühendas teineteisega vähemalt kaks käiku. Nende käikude ehitus järgis kindlat mustrit: igast kaevust allapoole(jõe poole) suunduv käik asus kaevu ÜLEMISES osas; ülespoole(püramiidi poole) aga ALLpool. Kõik need käigud, mis on horisontaalselt, on suure ristlõikega ja avarad; neid omavahel ühendavad vertikaalsed käigud aga ahtakesed.

Mis te arvate, kuhu hakkas liikuma vesi kui neisse käikudesse juhiti tuhandeid kuupmeetreid suruõhku?