Hüperborea. Püramiidid Koola poolsaarel

Б.Тилак; Локманья Бал Гангадхар Тилак: ru.wikipedia.org
Lokmanya Bal Gangadhar Tilak: en.wikipedia.org

"Полярная родина в Ведах": www.arcticland.veles.lv - tõlge vene keelde
The Arctic Home in the Vedas: en.wikipedia.org

Книга Праведного; Книга войн Яхве: www.krotov.info / new-christ.info
Book of Yahweh wars: www.britannica.com / openlibrary.org / pdf-kujul mahalaaditav
Õiglase raamat:

Иисус Навин: ru.wikipedia.org / ru.wikipedia.org - rmt / myths.kulichki.ru

Оймякон: ru.wikipedia.org
Külmapoolus, max. pakane -82°C
Konkurendiks on Tomtor: www.arileht.ee / [url=http://ru.wikipedia.org/wiki/Томтор_(Оймяконский_улус]ru.wikipedia.org[/url]

Шпицберген; Грумант: ru.wikipedia.org
Spitsbergen; Spitzbergen; Svalbard: en.wikipedia.org

On otse loomulik, et venelaste esi-esivanemad arvestasid V. Demini murega ja hakkasid ennast ise ja kohe alguses rändlevateks hulkuriteks nimetama. Esialgu tundub, et laustotrust on jäänud veel vaid mõne rea jagu ja edasi läheb helgemaks - ees ootab jutt ekspeditsiooni tulemustest.

3.
Vastavalt kreeka foneetika normidele hääldub see sõna kui ski(t)fõ ("скит[ф]ы" - sküüdid - "скифы"), teine silp algab teetaga ' '; mis vene häälduses kõlab nii f kui t.
-
В соответствии с нормами греческой фонетики эта слово произносится, как "скит[ф]ы": второй слог в его написании начинается с "теты" - q ; в русском озвучивании она произносится и как "ф", и как "т". До реформы русского алфавита в его составе (в качестве предпоследней была буква "фита" - q , предназначенная для передачи заимствованных слов, включающих букву "тета". И слово "скифы" в дореволюционных изданиях писалось через "фиту".-
-
Tegelikkuses on "скит" (sõnaraamat: erakla, skeet) puhtalt vene juur, mis moodustab leksikaalse pesa (pere?? лексическое гнездо "скитаться";"скитание" tüüpi sõnadega. ("скитаться" - hulkuma, ringi rändama. "скитание" - ringihulkumine, rändamine, matkamine)
Järelikult tähendab "скифы-скиты" sõnasõnaliselt: "скитальцы" ("кочевники") ("скитальцы" - hulkurid, rändurid, vagabundid; "кочевники" - rändlejad, nomaadid, rändlinnud)
Leidus ka sobiv leksikaalne ekvivalent ja vene arheoloog D.Ja. Samokvasov nimetas sküütide maa Skitanniaks (поименовал ее Скитанией.
Sekundaarselt toimus hilisem laen kreeka keelest, kus ta tähendas kõrbe/avarust/välja/inimtühja kohta. Ühine juursõna "скит" tuli uuesti vene keeles kasutusele, kuid juba tähenduses "kauge klooster-varjupaik" või "vanausuliste klooster".

Lomonossov vastas küsimusele - kas võib "Мосоха" nimetada slaavlaste ja eriti venelaste esivanemaks, diplomaatilise paindlikkusega: "Igaühel on õigus oma arvamusele".
Herodotose "Ajalugu" pidas Lomonossov vene hõimu geneetiliste juurte avastamisel vaieldamatult autoriteetseks teoseks. Samasugusele järeldusele on jõudnud teinegi silmapaistev vene ajaloolane I.E. Zabelin: "Mitte mingisugune eitav ja kahtlusi külvav kriitika ei saa jätta vene ajalugu ilma tema aardest - ajaloo isast Herodotosest endast. Praegusel ajal saab Tatištšev-Lomonossov-Zabelin'i (kelle hilisemateks järgijateks olid D.I. Ilovaiski, A. Netšvolodov ja G.V. Vernadski)positsioon olulist toetust keeleajaloost, mütoloogiast ja folkloorist. Sküüdid on demograafilist kaanonit arvestades meist umbes 70 põlvkonna kaugusel (3 põlvkonda sajandis), aga mis oli veel varem?
Kõige põhjalikumalt ja argumenteeritumalt on sellele küsimusele andnud vastuse väljapaistev India õpetlane ja ühiskonnategelane B. Tilak oma kapitaalses töös "Arktilisest kodust Veda'des" (The Arctic Home in the Vedas).
Vanimate tekstide pedantsele analüüsile toetudes tõestas ta neis esinevate tähtede ja taevakehade asendikirjelduste vastavuse just põhjapoolsetele laiuskraadidele. Heaks näiteks on sõnad Vedade pühas hümnis: "Meru's näevad jumalad Päikest tõusmas vaid ühel korral aastas", mida saab mõista ainult kui polaarpäeva algust. Taolisi tekstilõike on vedad'es sadu ja samas vaimus tuleks mõista ka mõningaid segaseid kohti Piiblis, mis justkui kinnitavad säilinud katkeid kaotsiläinud "Õiglase raamatust" (? "Книга Праведного"): "Ja päike seisis keset taevast ega tõtanud loojuma peaaegu kogu päeva." (Jos 10:13 ; "Нав 10, 13")
Selle põhjal järeldas Tilak, et kunagi asustasid aarialased ja nende esivanemad (seega ka kõikide teiste rahvaste esivanemad) põhjapoolseid alasid kust nad olid sunnitud lõunasse migreeruma. Uus pole ka maailma keelte ühest tüvest pärinemise idee - juba Piiblis, kuhu on nii mõnigi kord mõistukõnesse peidetuna kokku korjatud kõige vanemaid teadmisi, on kirjas: "Kogu maailmas oli aga üks keel ja ühesugused sõnad." (1Ms 11:1 ; "Быт 2, 1"). Ja see pole mitte metafoor, vaid kindel fakt, millest annavad tunnistust kõigile surnud ja elavatele keeltele ühised osundavate sõnade ja kohanimede juursubstraadid ehk üleüldse kõige vanem leksika. Mitte väga ammu analüüsiti arvuti abil enam kui 200 maailma keele sõnu ja mõisteid, mis seotud laste sündimise, rinnaga toitmise jmt. Analüüsi tulemus viitab ühisele algkeelele.

Probleemid ja dogmad.
Vägisi tikub pähe mõte, et kui oli algkeel, siis oli olemas ka algrahvas, kes seda keelt kõneles. Jääb üle vaid otsida tema algne asupaik - kas põhjas või lõunas. Põhja-varianti pole senise Jää-aja teooria tõttu tõsiselt kaalutud. Viimane väidab, et veel 20-15 tuhat aastat tagasi oli Põhja-Euraasia kuni Karpaatide ja Dnepri aladeni kaetud massiivse jääkilbiga ja mingit elu ei saanud seal olla. See dogma kehtib juba üle saja aasta ja Euroopa, Aasia ning Põhja-Ameerika jaoks hakatakse aega lugema perioodist umbes 12-10 tuhat aastat e.m.a. ehk pärast jääpiiri taandumist, mil inimene hakkas tasapisi lõunast põhja liikuma. Sisuliselt sattus ajalugu jäävangi!
Ometigi on kogunenud hulganisti fakte ja argumente, mis ei toeta absolutiseeritud jää-aja liustike-kontseptsiooni ning kõige kurvem on see, et dogmaatiliselt meelestatud teoreetikud ei taha nendega arvestada ja eelistavad kasutada teaduskaugeid vahendeid. Asi on läinud isegi nii kaugele, et jää-aja liustike-teooria pooldajad, avastades proovišahtis kaks pinnasekihti, on "liigse" nö. kinni katnud ja ekspeditsiooni kuulutanud justkui mittetoimunuks, sest nende teooria kohaselt saab seal olla ainult üks kiht pinnast. Täpselt samuti vaikitakse maha rändrahnude mitteliustikulise tekke protsessid, sest "liustiklaste" arvates saavad nad olla vaid "triikimise" tagajärg kui jää oma raskusega suuri kive lihvis ja veeretas nagu ookeanid ja mered kruusa (veeriseid). Nii loetakse Valdai kõrgustike rändrahnude rohkust vaat et peamiseks tõendiks kaugel ajal seda territooriumi katnud võimsa liustiku kohta. Absolutiseeritud dogmade pooldajate poolt ignoreeritakse ka Venemaal paleoklimatoloogiale aluse pannud A.I. Vojeikovi arvamust, et kogu Euroopa omaaegne jäätumine on vähetõenäoline ja et pigem oli see vaid osaliselt Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapiirkondades. Venemaa keskvööndi osas oli ta rohkem kui kategooriline - tema arvestuste kohaselt oleks jääpantser Venemaa mustmullavööndi laiustel toonud automaatselt kaasa selle territooriumi kohal oleva Maa atmosfääri muutumise jääkamakaks. (?? "с его расчетами ледниковый панцирь на широте Российских черноземов автоматически повлек бы за собой превращение земной атмосферы над данной территорией в сплошную ледяную глыбу.")
Loomulikult pole sellist asja olnud ja seega pole ka olnud sellist pilti nagu õpikutes jäätumist kujutatakse. Järelikult tuleb liustiku-hüpoteesi kõrvutamisel tuntud ajalooliste reaaliatega (? tegelikkusega) olla äärmiselt ettevaatlik. Kusjuures seda enam, et eksisteerib hulganisti fakte, mis ei mahu valitsevate dogmade Prokrustese sängi. Näiteks pole praegustes Siberi ja Kaug-Põhja karmides oludes mingit roomavat (liikuvat) jääkoorikut. Aga millegipärast on üldtunnustatud arvamus, et minevikus oli samades tingimustes kontinent maetud kilomeetripaksuse jääpantseri alla, kuigi praegusel ajal ei täheldata midagi niisugust isegi Oimjakon'i külmapoolusel. Kõikehävitava jäävalli asemel on siin tavaline sesoonne lumikatte vaheldumine koos tavalise jõe- ja merejää nihkumisega. Summeerides kogunenud faktid ja kokku võttes nn. jää-aegade probleemi üldolemuse, märkis antiglatsialist akadeemik I.G. Pidoplitško: "Teaduses pole senini teada ühtki geoloogilist, paleontoloogilist või bioloogilist fakti, millest saaks vältimatult järeldada Maa peal tema arenguajaloo jooksul ükskõik kus ja ükskõik millal eksisteerinud mandriala (mitte mägise) jäätumist. Samuti pole alust oodata taolise fakti leidmiseks."
Öeldu käib täiel määral ka Koola poolsaare kohta - liustikulist jäätumist on siin esinenud isegi rohkem kui ühe korra, kuid mitte ajaliselt ja ruumiliselt sedavõrd hüpertrofeerunud mastaapides, nagu seda tavatsetakse kujutada vastavalt kriitikat mittekannatava traditsiooni kohaselt. Seda kinnitavad paljud arktilise arheoloogia andmed - täiesti piisav on kiigata Murmanski ja Arhangelski rajoonide arheoloogilisi kaarte veendumaks, et paljude aastatuhandete vältel kees elu merede ja jõgede ning ookeani randadel täie hooga; sama kehtib ka teiste alade kohta, kasvõi Tšukotkani välja. Petšoora kaldal paikneva Bõzovski asula vanus on erinevatel hinnangutel 20-40 tuhat aastat, mis ei klapi kuidagi liustikulise-dogmaatikaga.
Palju leide andis Spitsbergen. Põhjala arheoloogiat ei piira miski, kui välja arvata Põhja-Jäämere põhi, mida arheoloogid kahjuks seni veel uurinud pole.

Hüperborea - inimkonna algkodu.
Etnonüüm hüperborealased tähendab sõna-sõnaliselt - "need, kes elavad teiselpool Boreat (Põhjatuult)" ehk lihtsamalt - "need, kes elavad Põhjas". Hüperborealastest on teateid paljudelt antiikautoritelt. Plinius Vanem, üks antiikmaailma autoriteetseimatest õpetlastest, kirjutas hüperborealastest kui täiesti reaalsest rahvast, kes elab põhjapolaarjoone lähedal ning on geneetiliselt seotud helleenidega Hüperborea Apollo kaudu.

[Muudetud: 8-11-2009 nokitseja]

[Muudetud: 10-11-2009 nokitseja]

[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]