Hüperborea. Püramiidid Koola poolsaarel

Kuna jutt põhineb Koola poolsaarel avastatud iidsetel püramiididel, postitasin ta siia, teiste püramiidi-teemade juurde, kuigi parema meelega näeksin teda siiski alajaotuse "iidsed kultuurid" all. Aga eks otsustage - kas jääb siia või kolib.

1922.a toimus esimene teadaolev ekspeditsioon Koola poolsaarele uurimaks sealseid muistiseid.
1997.a toimus pärast pikka vahet teine ja järgnev jutt on selle teise, Hüperborea-1977 nimelise ekspeditsiooni juhilt.
Lugeda ja/või maha laadida saab teksti originaalkeeles sellelt aadressilt: "Валерий Демин. Гиперборея - праматерь мировой культуры"
Kogu jutt nõretab šovinismist ja kuigi seda mürki tuleb sealt lausa sorinal, tuleb sellega leppida ning olla lihtsalt hästi ettevaatlik.
Autori pea pani see mürk ringi käima, kuid kui lugeja oma pead kaasa ei ringita, pole häda midagi.
Värsside tõlkimisest esialgu hoidun, ei taha neid retsida. Vähemalt nii kaua, kui on kindel, et neid pole veel tõlgitud ja profid oma abistavat kätt ei ulata.

I-netis ekslemise tagajärjed:
Сейдозеро (Seydozero, Seidjärv): 67°49′N 34°51′E
www.skitalets.ru / www.team51.ru / chudinov.ru / www.magic-karelia.ru / www.arcticregion.ru

Spiraalid umbes seal, fotolink on juures: 68°22'51.28"N 38°22'58.30"E

Delfi oraakli (Delphi oracle) kohta: ehistory.osu.edu / en.wikipedia.org / www.odysseyadventures.ca / www.greecetaxi.gr / et.wikipedia.org

Pausanias: www.krugosvet.ru / ancientrome.ru
"Description of Greece": download pdf / read online / http://openlibrary.org/b/OL14033849M/Pau..._and_index

Коляда (Коло): www.hrono.ru
коляда: koljaada, kolenda (jõulusandiks käimine; jõulusandilaul) 25. detsember - 6. jaanuar (<-- ehk näärid, mitte jõulud! :)
"Кол" - praeguses vene keeles vai, teivas (<-- taivaš; vaata näiteks Hõbevalget, mis kindlasti kõigil käepärast :)

0.
Valeri Demin. Hüperborea - maailmakultuuri esiema. (esiisa?)

Hüperborea on antiikmaailma nimetus Põhjala tuntud osale. Sellele, kuidas rahvad end ise nimetasid (autohtoonne nimi), erilist tähelepanu ei pööratud (barbarid jäävad barbariteks!) ja kõiki hakati kutsuma ühise nimega - hüperborealased (vanakreeka keelest sõna-sõnaliselt "need, kes elavad sealpool Boreat e. Põhjatuult). Meil kõigil - igal rahval ja inimesel on kodu(maa), veel on tal ka algkodu(maa) ja kõik, kes me siin Maal elame, oleme objektiivselt võttes oma kaugete juurte järgi vennad ja õed.
Koola poolsaarel 1997.a augustis töötanud ekspeditsiooni "Hüperborea-1997" otseseks ülesandeks oli otsida inimkonna iidset algkodu. Miks Põhjast? Käiks see ju risti vastu senistele üldtuntud teooriatele. Ei, vastuolu pole! Klassikalised muistsed tsivilisatsioonid tekkisid oma asukohtadesse Lähis-Idas, Lõuna- ja Ida-Aasias ajavahemikul 12. kuni 2. aastatuhandeni e.m.a. Enne seda elasid neist paljude esi-esivanemad Põhjalas, kus sel ajal valitses hoopis teine kliima.
Lahkuma sundis meie kaugeid esivanemaid geofüüsikalistel põhjustel toimunud järsk kliima külmenemine (näiteks Maa telje kaldenurga ja pooluste asukoha muutus - nii arvas Lomonossov) ja nad migreerusid Põhjast Lõunasse.
Minevikus toimunud ülemaailmsete katastroofide selgitamiseks on palju teaduslikke versioone, milledest siin mõned:
Geomagnetiline inversioon ehk magnetpooluste vahetumine.
Jääst polaarmütside massi suurenemine sel määral, et Maa teeb tasakaalu kaotamise järel "uperpalli".
Supernoova või tavalise tähe purse.
Päikese aktiivsuse hüppelised muutused.
Päikesesüsteemi planeetide gravitatsioonilise tasakaalu riknemine planeetide ümbergrupeerumise tagajärjel (lisandub või kaob massiivne keha).
Kokkupõrge komeedi või asteroidiga.
Kuu lähenemine Maale

Katastroofilistest sündmustest on iidseimates pühades tekstides ja raamatutes kirjutatud piisavalt üksikasjaliselt ja emotsionaalselt. Kusjuures on nende hulgas kirjeldatud puhtalt Põhjalale omaseid nähtusi nagu polaaröö ja virmalised vmt.
Esimene, kes sellele tähelepanu pööras, oli väljapaistev India teadlane ja ühiskonnategelane B. Tilak. Tema klassikaks saanud töö kandiski pealkirja: "Vedade polaarne kodumaa". Muide, Lomonossov arvas ("ajaloo isa" Herodotose jt. antiikautorite järel), et inimese ajalugu algas 400'000 aastat tagasi. Ja see pole veel piiriks!
Põhjala iidne maa, kust on pärit kõik indoeuroopa rahvad (ja mitte ainult nemad), kannab antiiksetel autoritel nime Hüperborea ning pole vähem kuulus kui Atlantis.
Polaarjoonetagune saladuslik maa oli muistsete tsivilisatsioonidega seotud sadade kultuurilis-ajalooliste sidemetega, autoriteetsetelt teadlastelt ja kirjanikelt on sellekohaseid kirjalikke tunnistusi rohkem kui küllaga. Puudusi vaid materiaalsed tõendid. Esimene katse üles leida iidseim kultuur, kõigi maailmakultuuride esiema (esiisa?), tehti 75 aastat tagasi just Koola poolsaarel, 1922.a toimunud ekspeditsiooni Vene Lapimaa raskestiligipääsetavasse piirkonda juhtis Aleksandr Bartšenko. Oma sõbra, mõttekaaslase ja järgija Aleksandr Kondiain'i (?) arvestuste põhjal juhtis ta oma rühma saamlaste vee-pühapaiga Seidjärve pühadele kallastele (Сейдозеро, Seydozero). Bartšenko ei tegutsenud intuitiivselt, vaid tugines piisavalt korralikule historiosoofilisele kontseptsioonile (no ei oska seda tõlkida: Историософия --> концепция философии истории --> ajaloo-filosoofia kontseptsioon => историософская концепция = ajaloo-filosoofia kontseptsiooni kontseptsioon ?? Historiosophy), mille põhjal olid indoaarialaste esiesivanemad oma juhi Ramaga eesotsas sunnitud 5. aastatuhandel e.m.a. migreeruma Põhjast Lõunasse äärmiselt halva kliima tõttu, jõudes välja Hindustani.
Muide, paljude etnograafide tähelepanekute põhjal on Vene Põhjas säilinud siinseid alasid asustanud iidsete rahvaste etnolingvistilise ühtsuse tummasid tunnistajaid - arvukaid sanskritikeelsete juurtega topo- ja hüdronüüme ('ind', 'gang', 'ram').
Nii pärinevad Vologda uurijanna S.V. Žarnikova arvestuste järgi vähemalt 6 põhjapoolse jõe nimed üleeuroopalistest juurtest 'ind' (Indoga, Indomanka, Indega, Indigirka ja kahel korral Indiga). Samapalju on 'gang'-juurelisi (Gango, Gangreka ja
kahel korral Ganga ning Gangozero). Lapimaa püha Seidjärve (Seidozero) lähedal on Ramozero (Ramjärv ?) ja Inditšok'i jõeke.
Bartšenkol olid kasutada nüüdseks kahjuks kaotsiläinud teated muistsetest universaalteadmistest ja vene paganlikust kultuurist, mille juured küündisid Põhjalasse (KGB arhiivides on ca. 30 kausta, millele veel praegugi ei lubata ligi ei sugulasi ega teadlasi). Samadest allikatest juhindus Nikolai Roerich oma retkel Altaisse, Mongooliasse, Indiasse ja Tiibetisse. Nad otsisid ühte ja sama ning, mis peamine, teadsid mida otsida (on andmeid nende kontaktide kohta ajast, mil Roerich saabus Moskvasse mahatmade Sõnumiga nõukogude juhtidele). Omal ajal said Bartšenko teaduslikud otsingud algul akadeemik Behterevi, hiljem Feliks Dzeržinski huvi ja toetuse osaliseks. Viimase ajal võeti uurimistöö riiklike julgeolekuorganite kontrolli alla ja praktiliselt kõik Koola poolsaare ekspeditsioonist osavõtnud hukkusid massirepressioonide aastatel. Bartšenko hukati 1938.aastal.
Pidin hindama tõenäosust kus võivad olla säilinud tsivilisatsiooni algkodu materiaalsed mälestusmärgid ja loogika järgi on selleks kohaks Koola poolsaar. Miks just siin? Selleks on kümneid põhjusi, toon neist siin mõned esile.
Hüperborealased olid päikesekummardajad ja päikesekultus on Põhjas õitsenud kõigil aegadel. Murmanis on säilinud iidsed Päikest kujutavad petroglüüfid. Sageli on nendeks proto-hieroglüüfid ehk punkt ühe või kahe ringi sees.
Analoogne sümboolika pani muiste aluse Egiptuse ja Hiina hieroglüüfidele ning jõudis otsaga kaasaegsesse teadusse (Päikese sümbol on tänapäeva astronoomias täpselt samasugune kui tuhandeid aastaid varem). Põhjast sai alguse ka labürintide kultuur, just siit levisid labürindid kõikidele kontinentidele. Teadlased (ja eriti D.O. Svjatski) tõestasid juba ammu, et Põhjala labürindid (mis tähendab, et ka nende analoogid kogu maailmas) pole midagi muud, kui kodeeritud projektsioon Päikese rännakust polaartaevas. Põhjala äärealalt on pärit ka antiikmaailma päikesejumal Apollo, kes regulaarselt külastas oma ajaloolist kodumaad ja kelle lisanimeks (hüüdnimeks) oli hüperborealane (sarnased epiteedid käisid kaasas ka kangelaste- ja teiste jumalatega). Justnimelt Hüperborea preestrid, Apollo teenrid, asutasid Delfis päikesejumala auks esimese templi ning säilitasid püsiva sideme Põhja metropoliga. Esimese oraakli nimi, kui imelik see ka ei tunduks, oli puhtalt vene päritolu ja tootemlik - 'Олен[ь]' (tõlkes: Hirv) (??). Mis on jäädvustatud ühe ammusel ajal Hellase peamises pühamus (kolmjalgsel) pukil nõidunud püütia luuletuses:
Так многославное тут оновали святилище Богу
Дети гипербореев <...>
Также Олен[ь]: он первым пророком был вещего Феба,
Первый, песни который составил из древних напевов.
Павсаний. Описание Эллады. Х. V,8.
(Pausanias' Description of Greece)

Koola poolsaar sai nime siin voolava Koola jõe järgi ja tähendab päikselist maad. Kolo (Koljaada) on muistne, paganlik (ja esmajärjekorras slaavi) päikesejumal. Kolo ongi üks vanimaist päikese nimedest. Praktiliselt meie päevini on kestnud Koljaada auks korraldatavate paganlike talviste pidustuste traditsioon, millega kaasnesid lõbus koljaada/kolenda (vt. algust) rituaal ja arhailiste koljaada (-rituaalsete) laulude laulmine. Mälestus muistsest jumalusest kinnistus mõistes "коловорот", mis algselt tähendas pööripäeva (? "солнцеворот") ehk päikese kevadist tagasitulekut pärast pikka talveööd. Väga tuntud on ka rahvapärane astronüüm "Кол" (vt. algust), mis paljudes kohtades tähistas Põhjanaela ehk arhailises tavakujutuses liikumatut vaia, mille ümber pöörles tähevaip. Sel moel liituvad Apollo ja Koljaada kultused ühemõtteliselt, osutades Hüperborea algkodule. Venelaste saatused on tihedalt põimunud teiste rahvaste saatustega, nii kaasaegsete- kui muistsetega. Maailmakultuuri juured on igaühes meist vaat et geneetiliselt. Alateadvusse on kodeeritud ja elavad seal oma elu iidsed sümbolid ja mütologeemid. Selle parimaks tõestuseks on Nikolai Kljujevi, "Vene India" lauliku looming, millest ilmuvad nähtavale arhailise hüperborealiku maailmanägemise peidetud kihid

В русском коробе, в эллинской вазе
Брезжат сполохи, полюсный щит, -

kirjutas poeet ettenägevalt, viidates oma põlvnemise Hüperborea-juurtele:

Я потомок лапландского князя,
Калевалов волхвующий внук...

Hüperborea jäänuste eeldatava asukoha (täpsemalt küll ühe tema kultuurikolde) avastasin ma nö. paberil ja seepärast suunduski ekspeditsioon otse Koola poolsaare keskmesse, mäestikumassiivi piirkonda Lovozerski (Lovozero, Lovozersk/Lov-ozjorsk) tundrasse saamide püha Seidozero järve juurde (ozero = järv). (Сейдозеро - Seydozero). Siin, raskesti ligipääsetaval mägisel maastikul avastasimegi umbes pool kilomeetrit järvepinnast kõrgemal megaliitilise kompleksi: hiiglaslikud rajatised, kultus- ja kaitseotstarbelised müürid, töötlemisjälgede ja tundmatute sümbolitega korrapärased plaadid (? "геометрически правильные плиты") ning observatooriumi jäänused. Observatooriumiks oli 15 meetrine taevasse sihtiv kaljusesse pinnasesse rajatud soon, mis eemalt vaadatuna ("отдаленно" kaugelt või kaudselt?) meenutab Samarkandis asuva kuulsa Ulugbeki observatooriumi maasse uputatud sekstanti.

[Muudetud: 28-10-2009 nokitseja]

[Muudetud: 15-11-2009 nokitseja]

[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]

[Muudetud: 16-11-2009 nokitseja]