Tsitaat:Algselt postitas Hallucigenia
Pole paraku lugenud, aga Su soovituse peale ehk loengi. Simaki "Nagu õieke väljal" (All Flesh is Grass, ek Mirabilia sarjas 1975) mulle igatahes küll väga meeldis. Teema ju üldjoontes sama - inimese kohtumine ebamaise (ja väga erineva) eluvormiga.
Nojaa, tegelikult vist võibki "Nagu õieke väljal" (algselt 1965) nimetada "Libainimestes" käsitletud temaatika edasiarenduseks. Kui "Libainimestes" käsitletakse ainult ilmselgelt vaenulikke võõraid eluvorme, siis "Nagu õieke väljal" mängib Simak juba mõttega, et võõras eluvõrm on sõbralik (ning VÕIB-OLLA on vaenulik).
Tsitaat:Algselt postitas Bret
Mulle tundus Simaki teine raamat "The Goblin Reservation" /Härjapõlvlaste kaitseala, parem kui Libainimesed 
See on tegelikult üks huvitav lugu. Ma olen Simaki loomingut omajagu lugenud, vist kõike, mis eesti keeles avaldatud, ning pean märkima, et romaanid "Libainimesed", "Nagu õieke väljal" ja "Härjapõlvlaste kaitseala" (algselt 1968) moodustaksid nagu triloogia. Tegemist on Simaki ülejäänud loomingust eristuvate teostega, mis käsitlevad eeskätt inimeste ja võõra(ste) eluvormi(de) suhteid. Algselt vaenulikke, seejärel võimalust, et võõras eluvorm on siiski sõbralik, ning "Härjapõlvlaste kaitseala" sisuliselt räägib meile kaugest tulevikust (ca 25.-26. sajand), kus Maa on muutunud galaktiliseks ülikooliks, loodud on sidemed paljude erinevate maaväliste eluvormidega, inimkond on õppinud rändama ajas ning tundma "väikest rahvast" - härjapõlvlasi, trolle, haldjaid
etc ja tegevus keerleb igivana, kahe universumi vanuse planeedi raamatukogu (kus on igasugu pöörast kraami) omandamise ümber. Salapärase kristallplaneedi raamatukogule on olemas ka konkureeriv ostja, nn veerejate, ratastega taruorgańismide esindaja.
Huvitav detail on seejuures, et nimetet kristallplaneet on sisuliselt pigem juhitav kosmoselaev, kui planeet (Nibiru?)... samuti ilmneb tegevuse käigus, et ajarännud olid juba 21. sajandil võimalikud, ning et veerejad olid kunagi ammu Maal orjarass (juudid?)...
Täiesti hämmastavate ja ootamatute kokkulangevuste tõttu omandab kristallplaneedi raamatukogu siiski Maa ülikool.
Tegelikult ma olen Bret'iga nõus, "Härjapõlvlaste kaitseala" on neist parim, kuid ei maksa unustada, et see on finaal, finaalile siiski eelneb ka midagi, ei maksa seda kohe esimesena lugeda
Samas, triloogia on lugemist väärt, ise avastasin Simaki pea paarkümmend aastat tagasi ning siiamaani vasardab mul peas arvamus, et tegemist on kodeeritud teostega...
P.S. Muide, nii "Nagu õieke väljal" kui ka "Härjapõlvlaste kaitseala" mängivad muuhulgas mõttega inimeste peetavatest lemmikutest (lilled, loomad).
[Muudetud: 10-16-2009 WhiteWolf]
Abi
