olukorras kus ilmselt pool maailma usub/kardab, et mingi jama juhtub, siis teine poole maailma (lihtsustatult muidugi) usu/loodab/mõtleb ja nuputab, kuidas sellest kõigest kasu lõigata.
- raha: börs jms - kui ma oleks selles maailmas kõrist saati sees, siis ma ragistaks kindlasti ajusid, mismoodi ära näha varakult märke, et see olukord oma kasuks pöörata;
- raha ja võim - kui ma oleks luureteenistuse pealik kuskil suures riigis, siis ma paneks alluvad ammuilma välja nuputama stsenaariume, kuidas ära kasutada olukorda tasakaalude kallutamiseks oma kasuks. Isegi kui teaduslikud analüüsid näitavad, et mingit jama ei tule, siis ma kaalun võimalust, kuidas seda ise tekitada ja saavutada soovitud tulemus. Võimalusi on ju selleks mitmeid.
Lisaks ma uuriks võimalusi, et kuidas ära hoida vastaspoole samasugused püüdlused.
Seega, kuna ma ei ela maailmas üksi, minus targemaid on meeletus koguses ja eriteenistustel on omad rutiinid, seega olen veendunud, et see kõik juba käib täie hooga.
Ehk siis "neile, kes istuvad tankis": need teenistused ei pruugi midagi teha, nad esialgu analüüsivad ja nuputavad variante, otsused tulevad siis kui vaja. Kas üht või teistpidi.