1996 aasta Luubist võib leida artikli, kus pilt ka juures, et Eestist olla leitud unikaalne 168 cm pikkune küljeluu, mis viitavat selle omaniku olevat olnud 15m kõrguse!
Kuigi Kreutzwald lasi oma eeposes Kalevipoja enese äraneetud mõõgal peremehe jalad Kääpa jões põlvist saadik maha raiuda, on vanal ajal rahvasuus levinud ka teine versioon, mille järgi just praeguse Kuremäe kloostri kohale taplusväsimust väljapuhkama jäänud Kalevipoeg salalike vaenlaste läbi oma jalgadest ilma jäänud olevat. Siis komberdanud ta veel «põlvenukkade peal Kivinõmme metsalaande, mis Kuremäge, umbes neli versta eemal, lõuna-ida poolt ümbritseb, kuhu ta mäerveerule maha langeb ja sureb.» (E 52530/1 Virumaa, R.Avel; 1912). Kalevipoja jalad saanud praegugi veel Kuremäe kloostri surnuaia väravas kõrguva tamme alla maetud, (ERA II 125, 429(26) Jõhvi, Mäetaguse v., Metsaküla, L.Kirsmann, 78.a. 1936), tema enese haud on aga senini näha Kivinõmmes, kakskümmend üks sammu pikk ja kaheksa sammu lai.
Muuseas kutsuvad Peipsitagused venelased Kivinõmme maakohta Dobrõnjaks, hauaküngast aga Bogatõrskaja goraks. Kas võib see tähendada, et mingi osa Kalevipoja tembutustest hoopis vene muinaskangelase Dobrõnja Nikititshi arvele kanda võib? Nagu teada, aitas just tema koos Ilja Murometsi ja teiste vene vägilastega vürst Vladimiri valitsemisajal 980-1015 Vene piire valgesilmaliste tshuudide alade arvel siiapoole Peipsit laiendada.
Sel juhul pole võimatu, et Kivinõmme kangelaskalm hoopis temale kuulub ja meie Kalevipoeg tõepoolest siiani põrguväravas vahti peab?
Hauda olevat Kalevipojale pandud tema taskus leidunud tündrijagu kulda ja vankrirattasuurune kulduur. Seda varandust on ahned inimesed korduvalt leida püüdnud, kuid, vähemalt pärimuse järgi, pärast seda haigestunud ja surnud. Kaevamise käigus on aga leitud ka suuri luid - küljekonte, mis pikad ja kõverad kui vene loogad. Ühtedele meestele näidatud pärast unes, et «kõhe mattaga minu kont maha! Minu und ei tohi teie segada!» Mehed siis läinud ja matnudki tagasi. (ERA II 166, 26(83) Iisaku, Illuka v., Kaidma k., K.Hallikas, 75. a. 1936)
Märtsikuu alguses tõi üks lihtsa olemisega mees Tartu Ülikooli Zoloogiamuuseumi mehekõrguse luu, väites selle ühest liivakarjäärist leidnud olevat. Laupäevase päeva tõttu oli muuseum küll külastajatele avatud, ühtki teadurit aga hetkel kohal ei olnud. Nii jättiski mees luu valvuritädi hoolde ja nimetas ka telefoninumbri, millel teda vajadusel leida võiks. Aga ei esmaspäeval ega ühelgi järgmisel päeval teadnud keegi sellel numbril vastanud inimestest midagi ei sellest mehest ega leitud hiiglaluust.
Tegemist on aga äärmiselt unikaalse leiuga, sest 168 cm pikk küljeluu-osa (rindmikupoolne ots on murdunud) kuulub ... inimesele või vähemalt inimesesarnasele olendile, kelle pikkus selle ribikatke järgi arvutatuna võis olla kuni 15 meetrit! See järeldus juhtiski otsijad õigetele jälgedele. Eesti muistendite hulgas ei ole just palju vägilaste viimastele puhkepaikadele osutavaid, ja kuigi rahvasuu viitab ka Tallinna Toompeale kui võimalikule Kalevipoja kalmukünkale, ootas Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleteadlaste soovitusel just Kivinõmme muistsesse matmispaika sõitnuid ees leidjarõõm: mitte kaugel oletatavast hauakohast oli üle öö tekkinud liivakarjäär. Praeguseks on muidugi kõik tööd peatatud.
Arheoloogilisi väljakaevamisi alustatakse kohe pärast lume sulamist. Esimesi seniste leidude põhjal tehtud järeldusi pakub aga «Luup» juba täna.
Margus Kasterpalu
Diagnoos oletatava Kalevipoja luustikuleiu põhjal
Leitud küljeluus imeväel säilinud koetükike võimaldas analüüsida seda omanud isendi kromosoomide garnituuri. Kahjuks polnud see täies ulatuses taastatav. Tõlgendades molekulaarbioloogide analüüsi materjale, võib 76,4-protsendilise tõenäosusega väita, et tegemist on «double Y» ehk 47/XYY sündroomi ühe eriti haruldase variandiga, mille potentsiaalne esinemissagedus on 1:10.000.000, tegelik aga veel sadu kordi väiksem, kuivõrd alanud rasedust ei suudeta arusaadavatel põhjustel kanda üle 2,5 kuu. Sündroomi tunnused: juba looteeas algav aktseleratsioon, varajases puberteedieas saabuv ülikasv, suurenenud alalõug, gonandotroopse süsteemi kerge hüpertroofia, muude oluliste düsmorfiateta; kannatamatus, impulsiivsus, mõjustatavus, kalduvus agressiivsusele ja antisotsiaalsetele tegudele, soovimatus võtta liidriroll. Kood RHK-9 järgi -332.1., RHK-10 järgi (hüpertrofeerunud segavorm)- (F70.1+F84.9+F85.8).
Jaan Kõrgesaar,
hälvikupedagoogika professor
Allikas:
http://www.postimees.ee/luup/96/12/top2.htm
Soovitan kogu materjali läbi lugeda ( artikli lõpus olevad lingid! )
Abi
/
Hiiglased ("Giants- Mystery and the Myth")
