Aleksandria raamatukogu - tõde või väljamõeldis?

Millalgi oma valitsemise ajal (282-246 e.Kr) rajas Ptolemaios I Soteri poeg Ptolemaios II Philadelphos oma isa rajatud Muusade templi täienduseks kuningliku raamatukogu.
Ei ole slege, kas kuninglik raamatukogu, millest pidi saama peamine manuskriptide hoidla, oli eraldi hoone muuseumi kõrval või oli see algse hoone laiendus.
Üks sageli tsiteeritud arv raamatukogu fondide kohta selle kõrgpunktis on pool miljonit dokumenti, kuigi pole selge, kas see viitab raamatute hulgale või papüürusest rullraamatute arvule.
Juba Ptolemaios II ajal muutus kuningliku raamatukogu kollektsioon nii suureks, et loodi tütarraamatukogu. See paiknes Serapise templi maa-alal egiptlaste Rhakotise linnajaos.
Aleksandria raamatukogu väidetav täielik häving tule läbi on olnud sajandeid tulise vaidluse teema.
Esimene väide on, et selle raamatukogu täielikku maha põlemist pole toimunud.
Aga kuna raamatukogu kadus ainsagi jäljeta, siis oletused on järgmised:
Kui Julius Caesar 48 e.kr. Aleksandria linna okupeeris, siis jäi ta kuninglikku paleesse vangi, leides end Egiptuse laevastiku poolt ringi piiratuna. Ta lasi laevadele tule otsa panna, aga tuli levis lähematesse linnaosadesse ja raamatukogu hävis.

Oma raamatus "Hävinud raamatukogu" tõlgendab aga Luciano Canfora tuntud antiikkirjanike märkusi selle sündmuse kohta mitte viitena, et suur raamatukogu ise hävis, vaid hävisid manuskriptid sadama lähedal laohoonetes, oodates äraviimist.

Asja teeb aga mõistatuslikuks, et kui suur õpetlane Strabo töötas Aleksandrias 20 e.Kr, siis oli see Muuseumihoone veel alles, ehkki ei olnud selline maailmakuulus õppimiskeskus, nagu varasematel sajanditel.

järgneb...