Aleksandria raamatukogu - tõde või väljamõeldis?

Vana-Idamaade raamatukogud
Vanimad raamatukogud loodi Egiptuses umbes 5000 aastat tagasi. Esimesed teated
raamatukogu olemasolust pärinevad Ees-Aasia jõgikonnast, kus praeguse Iraagi
territooriumil asus Sumeri riik. Vanimad säilinud kirjatekstid pärinevad umbes aastast 3000
eKr. Esimesed raamatukogud tekkisid mitmesuguste riiklike, majanduslike jt dokumentide
koguna. Vanimad raamatukogud avastati enne Esimest maailmasõda alanud ja 1927. aastal
jätkunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus Sumeri riigi territooriumil. Peamiselt Eufrati
jõe kallastel asunud linnade alalt leiti hulk savitahvleid anonüümsete teostega – vanade
kaartidega, kirjandustekstidega, töödega matemaatikast, põllumajandusest ja teistest
teadmisvaldkondadest. Üks vanimaid, meie päevini säilinud, kogusid on Heti riigi valitsejale
Hattusilis III-le (1283-1260 eKr) kuulunud raamatukogu. (7)
Suurim ja tuntuim vanaaja raamatukogu oli Assüüria kuninga Assurbanipali
(668-631eKr) raamatukogu, mis asus Assüüria pealinnas Nineves. Raamatukogu fond
koosnes umbes 5000-10000 savitahvlist. Assurbanipali raamatukogu oli universaalne. Seal
säilitati kuninganimistuid, matemaatika, astronoomia ja meditsiinialaseid töid, sõnastikke ja
grammatikaid. Religioossed tekstid asusid eraldi ruumis. Just sellest raamatukogust leiti
kõige täielikum akkadikeelse müüdi tekst Sumeri valitsejast Gilgamešist. Ainult vähesed
lihtinimesed kasutasid raamatukogusid, sest olid kirjaoskamatud. Tol ajal oli raamatukogu
nii raamatukogu, arhiiv kui muuseum.


Vanakreeka raamatukogud
Antiikmaailma suurim raamatukogu oli Aleksandria Museioni raamatukogu, mida sageli
nimetatakse hellenistliku maailma suurimaks avalikuks raamatukoguks. Raamatukogu asutas
hellenistliku Egiptuse valitseja Ptolemaios I Soter (323-328 eKr). See oli tolleaegne kõige
rikkalikum ja täielikum raamatukogu. Peamiseks ülesandeks oli koguda kreeka kirjandust ja
teiste rahvaste teoste kreekakeelseid tõlkeid, kusjuures hangiti kõige erinevamat kirjandust
kreeka tragöödiatest kokaraamatuteni välja. Aleksandria raamatukogus viidi esmakordselt
sisse õpetlase ja poeedi Kallimachose (u 310-240 eKr) loodud kataloogimis- ja
paigutussüsteem.


Vana-Rooma raamatukogud
Kuni viimase sajandini eKr ei tundnud Roomlased lugemise vastu huvi. Raamatukogud toodi
sõjaretkedelt kaasa trofeedena. Esimesena toodi 168. aastal eKr Makedoonia valitseja
Perseuse raamatukogu. Esimese suure raamatukogu avas Roomas Gaius Asinius Pollio (76.
eKr – 5. a. D.). Tema seadis raamatukogule ülesandeks ladina kirjanduse kajastamise oma
fondides. 28.aastal avati keiser Augustuse algatusel raamatukogu, mida hakati nimetama
Apolloni Templi Raamatukoguks (Bibliotheca Templi Apollonis) või Bibliotheca Palatinaks.
Hilisemad Rooma keisrid püüdsid seda eeskuju jälgida ja asutasid uusi raamatukogusid.
Kõige tuntum on neist keiser Traianuse (98-117) asutatud Bibliotheca Ulpia, mis võinuks
võistelda Aleksandria raamatukoguga.


http://et.wikipedia.org/wiki/Raamatukogude_ajalugu