Unenäod surnutest/surmast

Minu tädi suri umbes 3 aastat tagasi ning vanaema suri umbes aasta pärast tädi. Enne vanaema surma u. paar kuud nagin ma väg veidrat und:
olin oma kodus, minu toa ukse taga, koridoris oli mu vanaema kirst, ta oli surnud. Ma väljusin oma toast, hirm oli väga suur, sest tol hetkel teda kirstus polnud vaid istus jumala rahulikult suures toas. Läksin kööki, seal olid mu ema ja vennad, küsisin mis toimub ning ema käskis mul minna suurde tuppa ja seletada vanaemale et ta on surnud ja et ta kirstu lähex. Nii ma siis läksingi suuurde tuppa, jube õudne oli, ütlesin vanaemale et sa oled surnud ja sa pead kirstu minema,aga ta hakkas nutma ja ütles et ei taha minna, sest kardab et jääb üksi. Mingi hetk kadus nagu korraks vahelt ära. Ning siis oli vanaema kirstus või õigemini istus kirstu ääre peal, ja mu ema tuli ning ütles et läheb tööle(vennad olid selleks ajaks kadunud) ma palusin et ehk võin kaasa minna aga ta läks nii kiiresti. Mul käisid külma värinad üle kere ning ma jooksin talle järgi, väljas oli paks lumi ja ma olin sokkide väel, tagasi ka vaadata ei julgenud, kuid lõpuks vaatasin ja mu selja taga oli vanaema ja ma ärkasin üles, ta ütles midagi, mida ma ei mäleta siiani..

Niih vanaema suri siis paar kuud pärast seda unenägu. Käisin matustel, ei tundnud midagi, et teda enam ei ole. Lihtsalt sellepärast et olin ta matnud paar kuud varem..