Miks vanades lahingupaikades ei kummita?

Tsitaat:Algselt postitas tribalangel
Saaremaal, Tehumardi lahinguvälja juures on nähtud vahel harva musti kogusid tee ääres seismas/liikumas ja siis maanteepostide (ei tea küll, miks) sisse kadumas.
Üks sensitiiv ütles, et nad lähevad siis ära, kui nende "õige aeg" ehk siis hetk, millal nad tegelikult oleks pidanud surema, kui nad poleks sõjas hukkunud, on käes. Seega üsna varsti peaks kõik eksinud hingekesed sealt lahkuda saama.
Pealegi, kui vaim näiteks kodus ringi käib ja kolistab, siis märgatakse seda üsna kiiresti, aga lahinguväljadel ei käida nii tihti, et mingeid erilisi kontakte saaks registreerida.

Sõrve sääres oli ootajaid väga palju. Mõni aasta tagasi sai majaka juures pool ööd merd puhastatud. Ööbisime tookord endises nn. hospitalimajas, seal käis parasjagu remont ja kus nüüd peaks külalistemaja valmis olema. Seal kummitas sõna otseses mõttes päris korralikult. Rääkisin ühe tegelasega, kes väitis, et magan tema toas, st toas, kus ta suri. Nimi oli Aleksander. Küsisin, et miks ta ära pole läinud, ta väitis, et pole kuhugi minna ja siingi on hea, kui vahest ainult nii külm poleks. Saime mõlemad naerda, sest kummitajatel peaks temperatuuridest suht suva olema. Kuulasin ta loo ära j pakkusin võimalust, et teen värava lahti, siis ta saab ära minna. Alguses ta kahtles päris tükk aega, aga kui olin talle põhimõtteliselt asjad lahti seletanud, siis nõustus minema.