Lõuna-Aafrika & Cape Town

Vat nüüd hakkasid need hotentotid mind juba tõsiselt huvitama.
Leidsin matkajakirjast päris hea eestikeelse teabe ja seal on kirjutatud:

Ei saa mööda minna ühest põnevast faktist, mis seostub eestlaste varasema Aafrika kogemusega – nimelt on 18. sajandist teada ka ühe aafriklase viibimine Eestis. Selleks oli kuulsa vene luuletaja A. S. Puškini etiooplasest vaarisa Abram Hannibal (1696–1781).
Abram Hannibal tegi oma esimesed visiidid Eestisse 1714. ja 1715. aastal tsaar Peeter I kammerteenrina. Alates 1731. aastast jäi ta Eestisse, elades püsivalt siin 21 aastat. Tema elukohaks sai alates 1733. aastast Karjaküla mõis Tallinna lähedal. Mälestus tumedanahalisest mõisnikust jäi kohalike talupoegade hulgas visalt püsima. Kui 1835. aastal toimus Põhja-Eestis talupoegadele perekonnanimede panek, siis said
mitmed perekonnad Rapla ja Jüri kihelkonnas endale Hannibali nime.

Eurooplaste esitlustes olid näiteks Lõuna-Aafrika karjakasvatajatest khoikhoid (hotentotid) ja küttimise ning korilusega tegelevad sanid (bušmanid) üldjuhul palju negatiivsemalt kujutatud kui selles regioonis elavad bantu rahvad. Hotentotte ja bušmaneid peeti laiskadeks, vargalikeks, inetuteks ja loomasarnasteks.
Näiteks 1851. aastal Edela-Aafrikas reisinud kuulus antropoloog Francis Galton võrdles hotentotte ahvidega. Ka 1854. aastal ilmunud eestikeelses kooliõpikus kirjutatakse bušmanite kohta halvustavalt: “...se üks harrimata, hirmus ja rop rahwas, kelle sarnast Ma päl ep olle leida.”

Taoliste “degenereerunud metslasrahvaste” kõrval eristusid bantud, nende hulgas aga eriti suulud (zulud) kui õilsad metslased.
Allikas: http://www.godiscover.ee/?id=1168

Eestikeelset teavet hotentottide kohta on tõesti napilt, peaaegu polegi teist. Aga siin üks TÜ-s kirjutatud magistritöö:
http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/...ahkema.pdf
Teemaks siis Eesti ja Aafrika.