Krüptograafia e. salakiri

VABAMÜÜRLASTE SALAKIRI

Vabamüürlastel olevat kasutusel olnud suur hulk salajasi tähestikke, sh "ingellik" ja "taevalik kiri".
Samas oli tsunftil vaid üks salakiri, mida nad eriti sageli kasutasd või kasutavad siiani.
Meetod, mis oli tuntud ka sealauda kirjana, oli 18.saj. vabamüürlaste seas äärmiselt pop erakirjavahetuse saladuse hoidmisel.
Selles salakirjas asendatakse iga täht sümboliga, kusjuures sümbol kujutab endast tähe asendit "sealaudaruudustikul". Igasse ruutu paigutatakse kaks tähte, kus teine täht märgistatakse nii ruudu külgede kui ka punktiga.
Tähtede paigutamisel ruudustikku on mitmeid võimalusi ja sama palju variante on ka dekodeerimisel.
Kaks kõige levinumat on "inglise meetod", mille puhu tähed asetatakse ruudustikku kahekaupa ("ab", "cd jne) ja "ameerika meetod", mille puhul tähestik kantakse ükshaaval järjest ruutudesse.
Veel on olemas Thomas Jeffersoni salakirjasüsteem. Ta tuli mõttele krüpteerida sõnum "rattasalakirja" abil. Jefferon kasutas puukettaid, mida keskelt hoidis koos rauast võll.
Kogu tähestik kirjutati suvalises järjekorras iga ketta äärele. Kettaid vastavasse asendisse seades loeti tähtedereast välja esmalt šifrisõnum ning seejärel oli võimalik valida 25 kodeeritud sõnumi seas ratta ülejäänud ridadelt.
Kolmas president kasutas peale selle meetodi sõnumite kodeerimiseks ka tuntud Vigenere meetodit.
Kõikide nende salakirjade kohta peaks internetis ka olema näidised.
Kui keegi leiab, siis on ehk nii kena ja paneb need näidised lingina üles.