Matrixi Lapsed

Ulme on kunstižanr, milles kujutatakse maailma teadlikult ja rõhutatult sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole. Eesti keeles on levinud tava nimetada ulmeks üldises mõttes just teadusulmet. Iga jutt, mis tegelikkusest kauge kaarega mööda läheb, on väljamõeldis. On ta siis ulme või muud sorti väljamõeldis, ei olegi vast nii oluline. Kui see sind rahustab, võin seda ka lihtsalt väljamõeldiseks nimetada.

Kui sa tahad aga oma küsimusega seda öelda, et ma peaks põhjendama, miks ma seda väljamõeldiseks nimetan, siis vastan, et sa võiksid ikka ka ise osata reaalsust väljamõeldisest eristada. Kui see raskeks osutub, aitab enamasti üsna lihtsast nõuandest: kui üks jutt tundub uskumatu, siis küsi jutustajalt tõendeid. Mister Icke neid kahjuks ei esita (v.a. "See tundub küll uskumatu, ent on tõesti tõsi" jmt tema raamatutes laialt levinud "aksioomid," millega ta endale usutavust püüab lisada) ning need "tõendid" mida raamatutest leida võibki, on paraku vaid tema isiklikud tõlgendused, millega tänase päevani ükski tõsiseltvõetav sama teema spetsialist ei nõustu. Sellise kõigele teadaolevale vastandumisega võib küll hea või keskpärase ulmeraamatu valmis kirjutada ent ei enamat. Seejuures tuleb meenutada, et tõendid peab esitama positiivse väite (Bush, kunglik perekond jt on reptiloidid, mul on võimsad telekineetilised võimed, mu pööningul kummitab ja mu kirjutuslaual on pastakas jne) esitaja sest negatiivset väidet (eelnimetatud isikud pole teps mitte reptiloidid, sul pole telekineetilisi võimeid, su pööningul ei kummita ja su laual pole ühtki pastakat) on teatavail põhjusil enamasti võimatu lõplikult tõestada. Kahjuks aga mängivadki paljud tahtlikud või tahtmatud "dokumentaalulme" autorid oma jutte välja sellele, et keegi ei saa neid lõplikult ümber lükata, jättes seega asjatundmatule silmale petliku mulje, et tegu on 100% tõega. Just sel põhjusel võib ka siit foorumist keskmisest sagedamini välja lugeda erinevas vormis sõnumit: "Tõesta siis vastupidist, ehk tõesta, et seda, teist või kolmandat ei ole olemas" kuna selliste reaalsuse piiril käivate ja seda piiri sageli ületavate teemade puhul on puudumistõendite puudumise taha pugeda oluliselt lihtsam kui leida tõendeid olemasolust või siis leppida tõdemusega, et seda asja tõenäoliselt siiski ei eksisteeri (maksimum, mida millegi olematust tõestades järeldada võib).

Lisaks veel seda, et mina isiklikult kahtlen Icke'i vaimses tervises (peamiselt just tema enda raamatutes leiduvale autobiagraafilisele infole tuginedes), mistõttu tema juttudesse erilise kriitikaga suhtuda soovitan.

[Muudetud: 7-22-2009 MorganLaFey]