Werner Fuld ''Imede leksikon''

Müütilised sündmused on inimeste fantaasiat peibutanud läbi aegade. Werner Fuld rullib hämmeldunud publiku silme all lahti imelise maailma. Loeme kummituslossidest, poltergeistidest ja viirastuslikest tõldadest, kust Inglise ühiskond jõudis välja haldjate ning muude kristliku mütoloogia imede, nagu pisaraid poetavate Madonna kujude, stigmade ja ravivate imeallikate uurimiseni. Autor on kütkestavalt ja asjadundlikult kokku kogunud terve rea seletamatuid fenomene ja need imelised lood briljantselt, humoorikalt ja kerge sulega kirja pannud.
Kuidas võis juhtuda, et New Yorgis aeti 1955. aastal auto alla mees, kes juba 1876. aastal oli kuulutatud kadunuks?
Kuhu jäi reisija, kes läks veidi enne lennuki maandumist tualetti ja on sellest peale kadunud?
Mis toimub delfiiniga, kes lootsib saabuvaid laevu kindlalt läbi salakavala väila Uus - Meremaa ranniku lähedal, kuni teda keegi tulistab? Kaheks nädalaks jääb delfiin kadunuks, aga ilmub siis lootsiametisse tagasi. Kuid laeva, millelt teda tulistati, jätab ta loodusjõudude hooleks - see puruneb kaljudel.

Enda hinnangu põhjal, saan ainult kiitvaid sõnu raamatule lisada. Kindlasti on sinna raamatusse kokku kogutud üsna väike osake tervest Maailmast, kuid see - eest üsna põnevaid lookesi. Lugeda tasub, sest kummalisi ja hämmastavaid juhtumeid on küllaga ja ei ole ainult harimatud inimesed (nagu tihti peale arvatakse, et ainult lollid ja rumalad on need, kes midagi näevad ja kogevad), kes imedega silmitsi seisid, vaid oma kummalisi kogemusi on lasknud kirja panna ka väga tunnustatud isikud, nagu Victor Hugo, kuninganna Katariina di Medici, Immanuel Kant, Johannes Paulus II, Winston Churchill, Arthur Conan Doyle, Johann Wolfgang von Goethe jpt.

Üks väike lugu raamatust.

Seletamatut seriaalset kokkusattumust võib täheldada ka kahe Ameerika presidendi juures, keda valiti sellesse ametisse saja - aastaste vahedega: Abraham Lincoln 1860. a ja John F. Kennedy 1960. a. Oma panuse poolest inimõigustesse kuulsad poliitikud valiti kumbki oma sajandi 47. aastal kongressi ja kandideerisid oma sajandi 56. aastal asepresidendi kohale. Mõlemad olid ligilähedaselt sama vanad, kui abiellusid 24-aastaste brünettide naistega, kes rääkisid perfektselt prantsuse keelt ja elasid oma Valges Majas elamise ajal üle nurisünnituse. Mõlemad poliitikud mõrvati reedesel päeval, kui nad istusid oma naiste kõrval. Lincolnil oli Kennedy - nimeline sekretär ja Kennedyl oli väga kogenud Lincolni - nimeline sekretär. Kennedy palus Lincolnil loobuda teatrisse minekust, kus presidenti tulistas näitleja John Wilkes Booth ja sekretär Lincoln palus Kennedyt loobuda Dallasesse sõidust.
President Kennedyt tabasid surmavad kuulid Ford Lincolni marki autos; Booth tulistas Lincolni teatris ja põgenes seejärel laohoonesse - Kennedyt tulistati just laohoonest; oletatavad mõrvarid Lee Harvey Oswald ning John Wilkes Booth kandsid mõlemad kolmesõnalist nime, nad mõlemad tapeti enne, kui kohtuprotsess nende vastu alata sai. Booth ja Oswald olid sündinud saja - aastase vahega (1839 ja 1939) niisama kui Lincolni ja Kennedy järglased (1808 ja 1908) ning nende mõlema nimi oli Johnson.

Head lugemist!