(05-11-2014 16:12 )karamba Kirjutas: Et siis Cambodia meelest on koolid ja õpetajad ise süüdi et neid tulistatakse?Kiusasid lapsekest koduülessannetega?
Paar aastat tagasi tungis keegi Drambjan Kaitseministeeriumisse ja hakkas seal tulistama, kas siis olid seal töötavad ametnikud süüdi et ei suutnud märatseja meele järgi olla?Või olid Kaitseministeeriumis tööl inimesed kes olid töökoha saanud tutvuste, meeldivuse alusel, mitte pädevust, kogemust arvestades?
Peale individuaalse, isikliku vastutuse on ühiskonnas olemas veel sotsiaalne, kogukondlik vastutus. Kõige lihtsam, üldlevinud mudel ühiskonnas sotsiaalsest, kogukondlikust või riiklikust vastutusest kõrvalehiilimiseks on kuriteo sooritanud isik tembeldada näituseks vaimuhaigeks. Hääled peas, hiiliv, peidetud vaimuhaiguse kulg, agressiivsed sundmõtted...jne. Lihtne ja mugav variant.
Ilmselgelt ja loomulikult on ka Kaitseministeeriumis tööl (nagu ka mujal ametkondades, asutustes) persoonid, kes on oma töökoha hankinud tutvust kasutades või on lihtsalt "meeldivamad", kui teised. Paljudel juhtudel tuleb kasuks omada "õiget" erakondlikku kuuluvust.
Kogukonna koostöö mõiste ja olemus:
Koostöö on olukord, kus püütakse leida tegutsemisviis, mis võimaldaks täielikult arvestada mitme erineva osapoole huve. Koostöö puhul oluline, et poolte vahel on mõistev suhtumine ning ideaalne teineteise mõistmine.
Kogukond on igasugune eksisteeriv või potentsiaalne indiviidide, gruppide ja organisatsioonide võrgustik, mis on seotud jagatud probleemide, huvide ja eesmärkidega.
Kogukonna turvalisus on mõiste turvalisuse ja julgeoleku saavutamise kirjeldamiseks laias mõttes, enamasti omavalitsuse piirkonnas. See tähendab keskendumist kuritegudele ja korrarikkumistele laiemalt, vähendamaks nii kuritegevuse kui antisotsiaalse käitumise taset ja muret kuritegevuse mõju üle elanike elukvaliteedile. See võib laieneda ka mittekuritegelikele probleemidele nagu liiklusõnnetused, olmeõnnetused ja tulekahjud.
Turvalise kogukonna tunnused:
1.Toimib kogu turvalisust pakkuv võrgustik,
2.Ohtude ja toimunud õnnetuste analüüsimisega tegeletakse ja ollakse valmis midagi muutma,
3.Teadlikkus. Kõigi valmisolek lähtub reaalsusest (ka inimesed teavad tegelikku olukorda ja on sellest lähtuvalt valmis osalema),
4.Riiklikku kaitset täiendavad vabatahtlikud. On inimesed, kes teavad, oskavad ja tahavad turvalisusesse panustada,
5.Inimeste elu-, töö- ja vabaajakeskkond on turvalised,
6.Abivajajatega tegeletakse
Turvalise kogukonna indikaatorid on järgmised:
1.Partnerlusel ja koostööl põhinev infrastruktuur;
2. Programmid, mis põhinevad erinevate soo- ja vanusgruppide, keskkondadel ja on konteksti arvesse võtvad;
3.Sotsiaalökoloogiline lähenemine - suunatud kõrge riskiga gruppidele ja keskkondadele;
4.Vigastuste levimuse ja põhjuste monitoorimine;
5.Programmide mõju hindamine;
6.Järjepidev osalemine riiklike ja rahvusvahelistes võrgustikes.
Allikas: WHO Collaborating Centre for Injury Prevention and Safety Promotion Karolinska Institute June 2002.
Sotsiaalse vastutuse viis faasi on järgmised:
1.Kaitsepositsioon - "See ei ole meie asi!"
2.Kuuletumise faas - "Me teeme vaid niipalju kui nõutakse!"
3.Tunnistamise faas - "Uhhh, elu sunnib!"
4.Strateegiline faas - "See annab meile teiste ees eelised!"
5.Kodanikutunnetuse faas - "See on loomulik igapäevatöö osa!"
Võimestunud kogukond:
Võimestunud kogukond on selline kogukond, kus indiviidid ja organisatsioonid rakendavad oma oskusi ja ressursse kollektiivselt ühiste vajaduste, ka turvalisuse vajaduste rahuldamiseks;
Võimestunud kogukond on selline, millel on suutlikkus mõjutada laiema ühiskonna otsuseid ja muutusi;
Võimestunud kogukond on keskendunud ressursside jagamisele võrdsuse printsiipe arvestades;
Võimestunud kogukond on selline, kus liikmed osalevad kogukonna tegevustes, mis on suunatud naabruskondade paranemisele, kogukonnatunnetuse ja identiteedi paranemisele ning personaalsele ja poliitilisele aktiivsusele.
(J. Hilborn „Ülevaade kuriteoennetuse planeerimisest" Tallinn 2007)
Väike näide, kuidas peaks välja nägema koostöö koolis:
Võrgustiku loomine:
Võrgustikutöö on töö õpilast ümbritsevate võrgustikega ning nende aktiviseerimisega õpilase toetamiseks. Läbi võrgustikutöö saab kindlaks määrata õpilase ümber olevaid inimressursse, tema elu kohalt tähtsaid inimesi. Vajadusel laiendatakse võrgustikku ning kaasatakse ka spetsialiste väljastpoolt kooli. Koostöö peab olema orienteeritud tulemustele ja neid tulemusi peab olema võimalik näidata ja hinnata. Tulemuslikuks võrgustikutööks on vajalik, et kõikidel osapooltel on ühesugune määratlus õpilase suhtes, kelle ümber võrgustik moodustatakse. Oluline on ühine arusaam eesmärgist, võimalikud tegevusviisid, vastutajad ning tulemuste hindamine.
Koolisisene koostöö:
õpilane ja klassijuhataja
õpilane ja aineõpetaja
õpilane ja õpetajad
õpilane, õpetaja(d) ja tugikeskus
õpilane, õpetaja(d) ja juhtkond
õpilasesindus ja õpetajad
õpetajad ja juhtkond
Kooli ja vanemate vaheline koostöö:
Võimalusel kaasatakse koostöösse alati ka lapsevanem(ad). Õpilase lähivõrgustiku kaasamine annab õpilasele ja perele suurema kindluse, et tegevuse eesmärgiks on õpilase võimaluste parandamine. Oluline on spetsialistidel märgata ning hinnata õpilase enda lähi- ja sotsiaalvõrgustikku, kellega koostöös on võimalik leida parimaid lahendusi. Koostöövormid kooli ja kodu vahel:
arenguvestlused
nõustamised tugikeskuses
klassikoosolekud
tuginõukogud
mõttekojad
vestlusringid
õpetajad ja tugikeskus
tugikeskuse ja juhtkond
vilistlaskogu
hoolekogu
õppenõukogu
Koostöö spetsialistide ja asutustega väljaspool kooli:
nõustamiskomisjon
alaealiste komisjon
vallavalitsus, sh lastekaitsespetsialist
linna lastekaitsespetsialistid
politsei
perekeskus
päevakeskus
lastehaigla
psühhiaatriahaigla
perearstid
lasteaiad
See on siis teemade teoreetiline käsitlus, mis paljuski võib eksisteerida kellegi peas või paberil, koos vajalike allkirjadega loomulikult. Meil jääb üle nuputada, kuidas olid asjad Viljandis tegelikult.
Niisiis, lugupeet kaasfoorumlane karamba, elu eestis on palju mitmekihilisem, keerulisem, kui sina seda adud.
Abi
