Koolitulistamised

(01-11-2014 01:59 )cambodia Kirjutas:  ...ning hakkaks tegelema koolis põhjusega, mitte tagajärgedega. Need kooli psühholoogid ja psühhiaatrid ei oska anda abi neile kiusatavatele lastele oma baas psühholoogia alustega, mille nad Kõrgkoolist saanud on ning lisaks paljudel neist pole isegi sellist kogemust olnud. Lühidalt öelduna kokkuvõtvalt on see, et oleks aeg aru hakata saama, et meedia on sellises olukorras vaid reklaamiks ja võimendavaks pooleks sellele ning tuleks hakata tegelema kiusajatega ja et kool on kasvatus ja õppeasutus, kuid praegu on liiga kerge režiim koolides. Taastada õpetajate õigused, sest õpetaja on koolis justkui asendus lapsevanem samaaegselt oma erialaga ning tuleb hakata tegelema põhjusega, mitte tagajärgedega. Selline pidev hirm jätab koolis kiusatavale eluaegse jälje...

Midagi pole öelda, puhas kuld. Piltlikult teema toimibki nii, et perekonna nõuandlas annab nõu inimene, kellel puudub endal perekond ja lapsed.
Viinamehi nõustab inimene, kes ei tea isegi seda, mis on tuumapohmell.
Naiste Kriisikodus töötab kodanik, kes ei kujuta praktiliselt ette, mis on perevägivald või mis tunne on igapäevaselt narkarist mehe käest peksa saada.
Kooli psühholoogina teenib leiba tibin, kes ei tea, mis on vaimne- füüsiline terror, koolikiusamine või on sellest ainult kooliõpikust lugenud.
P. W.-is võtab relvade suhtes positiivselt, kaitsvalt sõna foorumlane, kellel kokkupuude tulirelvadega puudub või on ilmselgelt lünklik.
Gümnaasiumis töötab õpetajaskond, kes ei ole teadlik, kus asub avarii väljapääs, evakuatsioonitee tulekahju, pommiohu korral...jne. Muideks viimane näide on võetud elust enesest, kui käisin ühes Tallinna koolis turvaalast loengut pidamas.

Tavaline praktika on see, et väga paljud asjad toimuvad, on selgeks räägitud, ainult paberil, teoorias. Kool ei ole siinjuures mingi erand.
Samas me tavatseme kõiges ennast võrrelda soomlastega. Nii ka kooli, hariduse kohapealt. Tegelikkuses siin midagi võrrelda ei ole. Soome kooli kõrval, on eesti vastavad õppeasutused, sellistes küsimustes, tühi koht või naeruväärne potjomkini külake. Tõestatud koolikiusamise puhul, hakkab põhjanaabrite haridusasutuses pihta täielik ja imekiire siblimine. Kooli kuraator, klassiõpetaja, rektor, psühholoog, KÕIK lapsevanemad, vajadusel lastekaitse, noorsoo politsei, eripedagoog... Ja seda kuni praktilise tulemini. Olin ise kooliaasta alguses tunnistajaks faktile, kuidas üks agressiivne teise klassi (sic?) jõmm, koolikiusaja, kuu ajaga tavakoolist eriklassi kupatati. Julmalt, armutult. Kaalukeeleks sai noore ülbiku VANEMATE suhtumine juhtunusse. Ah soo, unustasin lisada, et käin aegajalt noortele sommidele eripedagoogi tegemas, et psühholoogiaalased ja muud sarnased teadmised päris rooste ei läheks. Igatahes on Eesti koolides toimuv üks paras tsirkus, etlemine, ilma kasutegurita. Ja ega see ei muutu.

Kui nüüd mõttega edasi minna, siis haiglates on onkoloogiks arst kellel pole kunagi olnud vähki või meessoost naistearst ja vastupidi. Südamekirurgiks on arst kellel pole olnud infarkti jne. Selles suhtes on selline võrdlus vähe totakas. Vabandust kui solvan.

---

Kas see Viljandi koolitulistamine hakkab meilgi vaikselt totaalkontrolli ühiskonna poole triivima? Juba Politsei räägib, et nad peaksid kontrolli interneti üle tõhustama ja rohkem inimesi monitooringut tegema palkama.