Juudiviha - mis ja miks?

Seletame veidi lahti:
„Wehrmacht“ eesti keeli „Kaitsejõud“ nime kandsid Saksamaa relvastatud koondised 1935 kuni 1945.
Saksamaa Kaitsejõudude koosseisu kuulusid: armee (Heer), merevägi (Kriegsmarine) ja õhuvägi (Luftwaffe).
Allusid kõik aga Oberkommando der Wehrmacht ehk OKW:le Kaitsejõudude Ülemjuhatusele (Läänerinne) ja Oberkommando des Heeres (OKH) - Idarinne.

Koostööd Wehrmachtiga, kuid vaid käsuliinis ja mitte alluvussuhtes tegi Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli Schutzstaffeli (SS) (KaitseMalev) võitlev osa.
Vastupidiselt tavapärasele väele (Heer) oli Relva-SS moodustatud vabatahtlikest kõikidest rahvustest ja omas elitaarväeosade staatust.

Regulaarväe ja Relva-SS vahe oligi selles, et regulaarväes võisid teenida ainult Saksa kodanikud või Saksa päritolu isikud (muidugi eranditega), SS-s aga seda piirangut ei olnud. Näiteks kuulusid kõrgete ohvitseridena SS:i koosseisu ka endised Punaarmee komandörid, rääkimata prantslastest, valloonidest, norralastest, serblastest, eestlastest, lätlastest, soomlastest.

Relva-SS oli tõenäoliselt kõige erinevama rassilise koostisega erinevate rahvaste sõjaline organisatsioon Teises maailmasõjas.
Selle üksuste osavõtt Idarinde lahingutes oli väga suur. Eliitüksustena saadeti neid tavaliselt ikka karmimatesse lahingutesse.

Kokku oli Relva-SS üksustes ca 650 000 võitlejat. 1944. aasta lõpuni oli neist 432 000 langenud või raskesti haavatud.

Samal ajal oli SS (Schutzstaffeli - KaitseMalev) eraldi tohutu laiaulatuslik ja kõikehõlmav organisatsioon (alates taimeistandustest, geneetikainstituutidest kuni allmaatehaste, lasteaedade ja Tiibeti mägismaa uurimisjaamadeni).
Selle ettevõtmise eesmärgid ja saavutused on paraku siiani avamata.

NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (varasem tõlge Rahvussotsialistlik Saksa Töölispartei; saksa keeles: Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei) oli poliitiline partei, mis tuli Saksamaal võimule 1933. aastal, kui Adolf Hitler sai Saksamaa ainuvalitsejaks.
NSDAP oli valitsev poliitiline jõud, mille ideoloogia alusel ehitati pärast nn. Weimari vabariigi langemist üles NSDAP liidri Adolf Hitleri poolt juhitav, rahva tahtel kehtestatud ja püsinud Kolmanda Reichi riik (1933-1945).

SA – (Sturmabteilung – rünnakurühmad- „pruunsärklased“) loodi 1920 Hitleri turvajateks kõnekoosolekutel ning kandis esialgu nimetust „Sportabteilung“ – spordiüksus.
Peale parteisisest võimuvõitlust – kuna kardeti 2,5 miljonini liikmeskonna poolest kasvanud SA konkurentsi armeele, vallandunud nn. Reichsmordwoche, Röhm-Putsch või siis Nacht der langen Messer ( „Pikkade Nugade Öö 30.06-01.07.1934, kui likvideeriti füüsiliselt SA juhtkond) oli kuni 1945 aastani SA ja tema juhtide roll suhteliselt marginaalne.

SD – Sicherheitsdienst (Julgeolekuteenistus).
1932 algusest organisatsiooni juht Reinhard Heydrich.
Aastal 1936 jagati organisatsioon kahte ossa: Ordnungspolizei (korra e. tavapolitsei) ja Sicherheitspolizei (kaitsepolitsei).
Sicherheitspolizei jagunes omakorda kriminaalpolitseiks (saks.Reich Kriminalpolizei, Kripo) ja riiklikuks salapolitseiks (saks. Geheime Staatspolizei, Gestapo).
SD tähtsus kasvas määratult kui moodustati Riiklik Julgeolekuamet Reichssicherheitshauptamt RSHA - 22. september 1939.
SD:n operatiivtöö osakondadeks moodustati Amt III (välisluure Amt VI), Gestapost moodustati Amt IV ja Kripost vastavalt Amt V.

SD oli põhimõtteliselt teabebüroo, Gestapo ja Kriminalpolizei olid rahvussotsialistlikke põhimõtteid järgivad täideviivad ametkonnad.
SD andis tegevuse käigus ja vajaduse ilmnedes teabe ja oskustuge Gestapole.
Nii SD kui Gestapo allusidHeinrich Himmlerille kes oli Saksa politseijõudude ülemjuhataja.
Hiljem kui SS likvideeris W. Canarise aparaadi aastal 1944, liideti enamus Abwehri ametkonnast ka Amt. VI.

Nüüd kordame selguse mõttes üle.

Wehrmacht on Saksa relvajõud II MS (enne ja ajal)

„nats“ on RahvusSotsialistliku Saksa TöölisPartei liige (NSDAP)

SS liikmeksolekuga ei kaasnenud koheselt NSDAP liikmestaatus

Waffen SS: i kuulumine ei samastunud SS:i liikmeksolekuga (SS jas Waffen SS on kaks eri kategooriat), veel vähem seostub vabatahtlikuna Waffen SS:i kuulumine NSDAP liikmelisusega, ehk "natsiks" olemisega.