Juudiviha - mis ja miks?

Tegelikult saab ka juutide rahvusest rääkida, ega kongus nina ja muud juudile iseloomulikud tunnused ole vaid sügavast usust tekkinud. Tsiteeriksin üht Metapedia artiklit:
Juudi rass on europiidse suurrassi alarass.

Juudid ei esine puhta rassina, vaid on idamaa- ja eelaasia rassi segu, nagu kõik ajaloost tuntud semiidi sugu rahvad: assüürlased, babüloonlased ja teised. Nendele kahele komponendile juutide rassilises ülesehituses on aegade jooksul lisandunud veel muid rassilisi elemente.
[redigeeri]
Paiknemine

Praegune juudi rahvas kahte suurde harusse: sefardim ja aškenasim, mis erinevad teineteisest ka rassilises suhtes.

Sefardim ehk lõuna-juudid on iseloomustatavad idamaarassi ülekaaluga, kuna idajuutide ehk aškenasimi juures on valitsevaks komponendiks eelaasia rass. Sefardim moodustab umbes ühe kümnendiku praegusest juutide ligi 20-miljonisest kogu-rahvast, aškenasim aga üheksa kümnendikku. Sefardimi harusse kuuluvad Aafrika, Itaalia, Hispaania ja Portugali juudid, osa Prantsusmaal, samuti ka Hollandis ja Inglismaal elutsevaist juutidest.

Aškenasimi harudesse kuuluvad juudid, kes elutsevad Venemaal, Poolas, Galiitsias, Ungaris, Austrias, Saksamaal ja tõenäoliselt suurem osa Põhja-Ameerika juutidest, nagu ka osa Prantsusmaa, Hollandi ja Inglismaa juutidest.

(http://et.metapedia.org/wiki/Juutide_rass)