Põhimõtteliselt see seadus võimaldab politseil vajaduse korral uurida kellegi netilogisid ja andmeliikumist. Vajaduse korral siis ikkagi konkreetse uurimise raames või kuriteokahtluse korral. St. siis ikkagi kui on algatatud juhtum. Päris nii see ikka ei ole, et võimudel on kogu aeg piiramatu ligipääs kõikide netilogidele. Miks peaks teenusepakkuja sellega kasvõi teoreetiliselt nõus olema, kui see otseselt kahjustab tema klientide ehk siis ka tema enda huvisid? Isegi kui oletada, et selline asi oleks reaalne - politsei saab kontrollida kõikide inimeste netiskäike ja tõmbamisi - palju ta sellega reaalselt jõuaks tegeleda? See ei ole mitte väike andmemaht, mis kasvõi üksikisiku netiskäimisest tekib....asutustest rääkimata. Ma ei kujuta ette kui suurt organisatsiooni oleks vaja, et sellega regulaarselt tegeleda. Lisaks veel, et imelihtne on võrgus liikuvat andmemahtu krüpteerida (paljud torrentid näiteks on). Need, kellel on ka reaalselt midagi varjata, teevad seda nigunii ja tegid ka vanasti tiguposti- ja telegrammiajastul. Põhimõtteliselt on võimalik sellest heinakuhjast nõela leida, kui tead, mida otsid. Näiteks, kui võetakse luubi alla keegi, kelle suhtes on kahtlusi, ning jälgitakse tema tegemisi mingi perioodi jooksul. Aga kui on tegemist on sadade tuhandete downloadijatega... või kasvõi lihtsalt kõikide netikasutajate järgi nuhkimisega....kes see jõuaks reaalselt sellega tegeleda? See on sama ebareaalne, kui üritada kõikide inimeste eravestlusi pealt kuulata.