USO - tundmatu ujuv objekt

1973. a. esines Argentiina ebatavaliste nähtuste uurimise selts alljärgneva avaldusega: "Enam pole mingit kahtlust, et tulnukate lennumasinate jaoks on Patagoonia ranniku läheduses San Matilase ja San Jorge lahes rajatud veealused peatumiskohad." Seltsi konstateering rajanes arvukatel usovaatlustel (USO - Unknown Swimming Object). Usosid on nähtud teisteski kohtades. Pärast Teist maailmasõda sagenesid ka Euroopas teated suure kiirusega sügaval vee all liikuvatest tahketest kehadest. 1978. a. puhkes Itaalias midagi usobuumi sarnast. 24 rohkem kui 500-st juhtumist jäid isegi põhjaliku uurimise järel selgitamata. Tuulevaikuse ajal nähti merest 30 meetri kõrgusele paiskunud veesambaid, millest startisid taevasse punased ja valged raketid. Radariekraanidel ja raadiovastuvõtjates täheldati samal ajal elektroonilisi häireid. Prantsusmaal nägid kalurid Vahemere-äärses Le Brusci sadamas 1962. aasta 1. augusti õhtul aeglaselt veepinnal liuglevat pikka metallist sõiduriista. Seejärel ilmus vee alt umbes tosin olendit. Nad läksid alusele ja viimane nendest lehvitas kaluritele. Varsti süttisid punased ja valged tuled, laev hakkas pöörlema, värvus oranziks ning kadus suurt kiirust arendades öötaevasse.
1963. a. avastasid Põhja-Atlandil ristlev lennukikandja "Wasp" ja seda saatvad 12 laeva sügaval ookeanis liikuva ülikiire tahke keha. Objekt kündis vett tuhande meetri sügavusel ja selle kiirus oli 2800 km/h. USO kadus jäljetult, kui taipas, et on sattunud lennukikandja radariekraanile.
1972. a. juunis märgati 2000 meetri sügavusel veel üht usot. Seal valitseb nii tugev rõhk, et sellele ei pea vastu isegi Ameerika mereväe tänapäevased allveelaevad.

Muudetud: 31-10-06 kell 15:26:24 celtic