Well, mina pole seda kontrolli veel täiega üle võtnud - kuidas teistega on, eks igaüks ise teab
Üks tähelepanek sellega seoses siiski:
Kogu PR mis üldse veel eksisteerib Eestis, teeb praegu, ehk kasutab ära inimeste emotsionaalset lootust, et inimesed usuksid, et paremuse suunas majanduslikult on vaid üks väikene samm, väga suuri ja meeleheitlikke samme. Ma iga päev loodan, et see on nii, aga sisemiselt tunnetan, et see "nali" mis toimus on klassikaline "Õnnelik Rootsi Aeg". Las ma veidi seletan seda terminit. Nimelt nii palju kui mina olen oma esiisade ürikuid lugenud ja juurelnud, siis sellel ajal anti rahvale võlgu ja rahvas oli nagu ikka parasjagu hoos, et osta selle võla võtmisega oma igivana tagumikualune, ehk maa jälle ja jälle uuesti, kusjuures õnnelikult ära.
Sellel ajal tunti end vabalt ja rõõmsalt aga vahe oli selles, et sakslased panid tööle, venelased petma ja varastama, aga rootslased / skandinaavlased tegid selle hea emotsionaalse triki, et vaat - annan sulle veidi laenu ja oled peremees - toimeta aga toimeta ja tulemus on see, et sind on kenasti peedistatud, sest sulle tundub, et lõpuks ometi, küll ma selle laenu ära punnitan, teen kõvasti tööd, aga lõpuks saab makstud. Millegipärast meenub see vana lugu juutidest. :o
Seega, kõikides maj. võrkudes on käsil teema, et EURO ja eelnevad suured kärped, ehk oi kui tublid poliitikud me oleme olnud, teeb selle ime ära ja kõik kohe kohe märkavad meid selles valguses ja nii uskumatu kui see ka pole, siis kõik saab juba järgmisel nädalal või halvimal juhul mõne aja pärast, aga äkki hoopis homme, korda.
Tuhkagi - praegu paistab nii, et kui oleme osavad, siis petame väliskeskkonna ära, aga sisemiselt pole mingit tõusu vaid langus kahjuks jätkub, seega - kellel võlgu pole, see tegelegu oma sisemise kontrolli ülevõtmise teemadega rahulikult edasi ja kellel võlgu hulganisti kukil, see saagu õppetund, et võlgu tohib võtta ei rohkem kui vähem, kui palju sul endal parasjagu raha, mitte vara on
Abi
