Kui eeldada, et Noa lugu on "täielikult väljamõeldud muinasjutt", siis ei peaks nii mõtlevad täiskasvanud sellist teemat avamagi: milleks raisata oma väärtusliku aega lausjama peale.
Kui aga pidada Noa lugu mingil määral tõeseks, siis läheb analüüs huvitavaks läbi "laeva" analüüsi:
Kõrkjatest/puidust laev ei suudaks kiiresti liikuda ja veeuputus oleks olnud lokaalne, mitte aga globaalne.
Kui aga lähtuda globaalsest veeuputusest Maal, siis see viiks suure liikumiskiiruse ja nägemisvõimega lendava taldriku juurde, mis suutnuks tuvastada sada päeva kestnud globaalse veeuputuse Maal.
Põhimõtteliselt pole globaalne veeuputus Maal võimatu, kui maismaa täielikult tasandada, ning tasandatud maismaa ujutataks üle kilomeetri paksune ookeaan: kuid sellise võimaluse teostumine "loomulikul teel" on üsna kaheldav, mis viiks omakorda kõrgemat mõistust omavate eluvormide juurde, kes selliseid tehnikaid ja energiaid valdaks.
Kokkuvõte: lokaalse veeuputuse korral poleks vajadust "loomi ja inimesi päästa", kuna nad säiliks üleujutamata kohtades - kui aga lähtuda globaalsest üleujutusest, siis see viib lendavate taldrikuteni ja kõrgema mõistuse sekkumisele.
Selles see nokk kinni - saba lahti probleem siin seisneb skeptikute jaoks.