Noa laeva otsingud.. (pilt Ararati mägedest)

Kui maja/kodu ehitada vahustatud betoonist/penobetoonist (midagi sellist, nagu nõukogude ajal olnud kerge narva ehitusblokk), siis "veeuputuse" ajal ei upuks selline maja ära, vaid jääks vee peale hulpima (tiheduse 250 kg/m3 korral jääks 1/4 majast vee alla ja 3/4 majast oleks vee peal).

Nii muutuks maja ujuvaks paadiks, mille saaks muuta Noa laeva analoogiks: kui vesi alaneb, on maja uues kohas: astud majast välja, ning võtad ta kohalikus omaviletsuses elamuna arvele.


Kui Noa laev oli ehitatud kõrkjatest või puudest, siis ei suutnud ta eriti kiiresti liikuda, mis teeb võimatuks teabe kogumise kogu Maa kaetuse kohta veega - isegi lendu lastud linnud ei suuda loetud päevade jooksul maakerale tiiru peale lennata, rääkimata Maa detailsest kaardistamisest maismaa puudumise mõistes - seega pidi selline "veeuputus" olema lokaalne, mitte globaalne.

Pigem võis Noa laev olla suure liikumisvõimega "lendav taldrik" ja tema läbimõõt võis olla sadades meetrites, mis muudaks täiesti reaalseks kõigi maiste loomaliikide laeva peale mahtumise, ning taldriku suur liikumisvõime annaks alust väidetele justkui oleks kogu Maa kaetud veega.
Nii saanuks "veeuputus" olla ka globaalne, kuid siis peaks sisse tooma lendava taldriku - ühesõnaga skeptikute jaoks nokk kinni, saba lahti.