Arvatakse, et need linnad ehitati samal põhjusel, miks mujal maailmas ehitati linnuseid ja losse – et kaitsta elanikke rünnakute eest. Seda teooriat toetavad nii iseseisvate mageveevarude kui ka hiiglaslike ümmarguste kiviuste olemasolu – sellised uksed kaalusid umbes 450 kg ja neid sai avada vaid seestpoolt.
Derinkuyu ehitajate ja ehitamisaja üle pole tänini täielikku üksmeelt saavutatud. Ühtedeks maa-aluse linna loojateks peetakse
hetiide, kes alustasid linnade ehitamist 15. sajandil eKr. Anatoolia hetiidid kontrollisid suurt osa Anatooliast Mustast merest kuni Levantini. Kapadookia ja Derinkuyu asusid täpselt nende territooriumi keskel. Läbi ajaloo oli neil palju vaenlasi – egiptlased, assüürlased ja traakialased.
12. sajandil eKr hävitasid traakialased hetiidide pealinna Hattusa ning paljud uurijad usuvad, et hetiidid kasutasid Derinkuyut rünnakute ajal varjupaigana. Seda teooriat toetavad muu hulgas ka Derinkuyust leitud hetiitidega seostatavad esemed, mille hulgas oli ka lõvikuju.
Teisteks Derinkuyu rajajateks peetakse
früügialasi. Derinkuyu võisid ehitada ka
pärslased.
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...d-saladusi