JKRowland - müüt või reaalsus

Kusjuures, ma olen ka mõelnud, et MIS nendes Potteri raamatutes siis nii väga on? Ainukene loogiline asi on minu jaoks keeleline ehk siis tõlkimine ja kirjaviis. Nagu Coelhogi - lugeja saab peaaegu kõigest aru, mida talle ette kantakse ja lisaks on raamatus mingeid anagramme ja muid lõbustusi, mis lastele vaimustust tekitavad.

Kui Rowlingu esimest raamatut võrrelda mingi kuuendaga näiteks, siis olen aru saanud, et hilisemad raamatud on tal vist keerulisemaks läinud, st rohkem mõisteid jms.

Seega, ma arvan, on need 'tema õpetajamõistuse jaoks rasked keelendid' lihtsalt sellest, et esimene raamat oli katse. Kui see menukaks osutus, pandi igasugune teadjameeste kamp talle takka, kes leiutas mingeid lauseid ja väljendeid välja, mida naine kasutada saaks.

Potterism on samas ju ka LOTRiga võrreldav. Selle vahega, et "Sõrmuste isand" oli mõeldud vanemale lugejaskonnale. Lapsed ehk ei saanud aru sellest sõjast ja suhetest, mis seal kirjeldatud. Vanemas eas kaob see entusiasm ja õhin ka ära, või siis võib öelda, et lapselik ettekujutusvõime kaob ära.
Potter on aga suunatud nooremale lugejaskonnale + see, et peategelaseks on enam-vähem sihtrgupiga samavanune poiss ja tema sõbrad. Lisaks pakub raamat noorematele ka piisavat võimalust ette kujutada igasuguseid asju, alates mingitest lendavatest vidinatest kuni maiteamilleni.

Sest olgem ausad, enamikke lapsi siiski paelub see haldjad-printsessid-võlurid maailm. Ja kui keegi oskab piisavalt hästi edasi anda, siis on edu garanteeritud ka. Pealegi pakuvad kõik sellised 'ulmeraamatud' põgeneda reaalelust, üha enam on seda vaja ka lastel.

Ja ma võin igaks juhuks märkida, et olen läbi lugenud vaid ühe Potteri raamatu, seega võib-olla on siin minu viga, et ma neid ei hinda.