Uus President 2008 - Poliitilised paradoksid

Itsits, ma olen ajakirjanik kastis. Ää muretse, ma ei ole kastis, ma täiesti vabameelne ja avatud.

Õudne. Ma kirjutasin excule piiika vastuse ja siis avastasin, et pole sisse loginud ja kogu tekst läks nahka.

Esiteks, Liis Lassi asi oli mõeldud naljana. Ää võta kõike nii tõsiselt.

Teiseks, Sa kirjutasid, et 'asi peab olema juriidiliselt korrektne'. Selles mõttes, et kes ütleb, mis on korrektne ja mis ei ole. Keegi kehestas reeglid, seega kõik järgivad. Sisuliselt on seadused kui kommunism, mis piiravad isikuvabadusi. Tahame, et keegi poleks meist parem. Tahame, et kõigil läheks sama moodi kui mul endal. Tahame seda ja teist.

Kolmandaks. Isikuomadused. Obama isik on meediamull. Keegi peale tema enda, ta naise ja laste (vb ka lähedaste) ei tea, mis ta peas toimub. Mis vahet sel on, kas ta on USAs sündinud? Mõni mitte-eestlane on ka südames rohkem eestlane kui eestlane ise. Kui ta (ütleme, et Obama) tahab teha midagi selle riigi heaks, kus ta elab, siis miks mitte. Ma ei näe põhjust käe ette panemiseks.

Neljandaks kirjutad, et 'rahva õigus'. Tähendab, mis on rahva õigus? Rahvas on enamikel juhtudel peata lambakari, kes määgib selle poole, kel kõvem hääl. Enamik ei tea sedagi, miks ülejäänd lambad pasundavad. Seega kõigiga ei saa ka alati arvestada.

Ja excu, ma ei unusta, et minu emotsioonidele rõhutakse. Ma näen ja loen seda iga päev. Kasutan ise ka.

Tegelikult on nii, nagu Celtic mainis. Kolm neljandikku rahvast ongi praegu see peata lambakari, kes määgib. Inimesed ei viitsi või taha vaadata enam enda sisse, vaadatakse välja või siis joostakse sisse üksteisele. Kui endasse vaadata kästakse, siis pööratakse pea ära ja tehakse nägu, et midagi ei nähta. Maailm saab ju alguse eelkõige iseendast.

Excu, ma ei unusta lisaks oma emotsioonidele ka seda, et ei taha siin kahelda Sinu teadmistes või milleski muus. Vaielda ka ei taha väga. Andsid enne ühe mõtte lihtsalt, mida oli hea tsiteerida. Ärme tee Celticut-Morganit.