Viimased 10a aastat räägitakse "venekeelsete" huvidest. Kas meil on Eesti Riik või oleme endiselt Vene "Nõukogude Liidu"maa kolgas ?
Eesti Rahvas lasi oma kukile tagasi pea KÕIK need punased-värdjakommunistid kes andisd oma panuse rahva hävitmaisse (Lauristinide ja Meride pere on eredaim näide) ja tänu sellega jäi tegemata dekolonisatsioon ehk OMA kodumaale jäi saatmata vähemalt kuni 300 000 siin elavat okupanti. Enne 2MS elas Eestis 92 000 venelast -
Eestis Registreeritud Rahvused 1881-1989 - kui arvestada kui paljud neist represseeriti ja hukkusid siis ei oleks tohtinud siia jääda neid mitte üle 90 000 (ümmarguselt).
Praegust käib aga HALE idapoole koogutamine ja seda just KOHALIKE arvelt.
Mis aga puudutab otseselt ajakirjandust ja tsensuuri siis olen avastanud, et seal kehtib peamiselt "tsunftitunnetus" ning enesetsensuur. Kui sa ei ole "keegi" või "kellegi" poolt "korralikuks" märgitud (või vastu pidi - ära märgitud kui ebasoovitav) siis sinu poolt saadetud lood rändavad väga erinevate ettekäänete varjus lauasahtlisse. Enesetsensuur väljendub aga teatud teemade "tabuks" kuulutamise läbi - selle alla kuulub nii dekolonistsioon ning praegu pukis olevate isikute punamineviku PÕHJALIK valgustamine. Selle kohta on Eestis olemas piisavalt näiteid - KAHJUKS.
Mis näitab ka seda, et "meie" ajakirjanudse - õppe ja kasvulavad on täis vanu punaseid prohvessoreid kes juhindudes pikkadest traditsoonidest "fašismiga ja kodanlusega võitlemise" traditsioonidest teevad tudengitele "vaikset" ajupesu ilma, et nood sellest õieti aru saaksid. Need aga kes saavad leiavad ennast KIIRESTI dekanaadi uksetagant ning "sellsite" iskute kirjutisi ei võeti enam mingi mingi valemiga lehte - "parim" vabanud on aga loomulikult see, et "meil on juba piisavalt tööl ajakirjanikke ning "väljast" me lugusi ei vaja".
Siit me aga jõuame juba teemasse, et KELLELE siis ikkagi kuuluvad meediaväljaanded jua KUI tuegvasti suduavad omanikud mõjutada toimetuse tööd arvestades seda MILLEST kirjutatakse - aga se eon juba teiste postituse teema - enne tuleb see ära seedida.
PS. Mis aga puudutab Iseseisvusparteid siis ma arvan, et vaatamata seal oelvate isikute raskustele suhtelmisel ja seda mitte ainult meediaga leian, et ka AJAKIRJANIKEL peaks olema RAHVUSLIKTUNNETUS nad nad peaksid seda ka TUGEVALT väljendama mitte piirduma "keskmise" multikulti plämaga. Ajakirjanik (ka toimetuse tiuesed liikmed kuni peatoimetajani välja) peavad endale selgeks tegema KUHU nad kuuluvad - kas nad on osa rahvast või on nad osa klikist kes teeb rahvast orjad...
Lühidalt ja kokkuvõtteks - HETKEL ON MEEDIA VÕIMULOLEVA MONETAARSE PARTOKRAATIA TÖÖRIIST
ja igausgune jutt"pressivabadusest" on ulmeline propaganda, et anda kuriteo kaasoalistele mingigi "südamerahu" - rahva elude arvelt.
Abi
