Teadlased panevad meie kaugete esivanemate rännutee paika.

Kust me pärit oleme? Kuidas jõudsime aastatuhandeid tagasi oma kodukohta? Ulatuslik uuring, millesse on oma panuse andnud juba peaaegu 300 000 inimest üle maailma, pakub neile küsimustele vastuseid.

«Minu jaoks on tegemist väga põneva sündmusega. Mu sugupuus on nii eestlasi, venelasi kui ka rootslasi,» rääkis TV3 staarisaate võitja Jana Kask.

Ta on üks vähestest, kellele pakuti tasuta võimalust tuvastada oma esivanemate päritolu.
Tuvastada aitab National Geographicu ja IBMi algatatud projekt «Genographic». Tegemist on suurima globaalse antropoloogilise uurimusega, mille eesmärk on inimeste DNA abil kaardistada inimsoo migratsiooni ja vastata igavikulistele küsimustele inimkonna geneetilisest mitmekesisusest. Eestis on oma päritolu seni uurida lasknud mõnikümmend inimest.


Pole uudis, et inimesed pärinevad Aafrikast. Mis teid pidi nad sealt aga välja rändasid? Viis aastat kestnud projekti põhimõte on lihtne. Nimelt jätsid 60 000 aastat tagasi Aafrikast lahkunud inimesed endast maha geneetilisi jälgi.


Nende jälgede kaardistamise abil saab järeldada inimeste liikumisteed ümber maailma. Seega, andes oma DNA-proovi, saab infot ka oma esivanemate rändetee kohta.
«Projekt on tavateadusest erinev, kuna on kõigile kättesaadav,» rääkis «Genographicu» eestvedaja Spencer Wells.

Praeguseks on kogunenud ligi veerand miljonit vabatahtlikku, kes uuringud ise kinni maksavad. Neile lisandub 40 000 inimest väikestest suguharudest Lõuna-Ameerikast, Aafrika sisemaalt, Filipiinidelt.

Wellsi sõnul soovitakse viia nende arv saja tuhandeni, kuna traditsiooniliste rahvaste uurimine annab vajalikud vastused. Rännet saab vaadelda kuni 150 000 aastat tagasi.


Kuidas siis saada aimu oma esivanemate rännuteest? Kõigepealt tuleb soetada 100 dollarit maksev komplekt, mis koosneb suuõõnekaabitsast ning säilitusampullist. Kaabitsaga tuleb mõlemat suupoolt surkida ning siis kaabits kaasa antud ampulli asetada. Seejärel tuleb proov teadlastele saata.

Kuu-paari pärast saabub kirjeldus testija esivanemate rändeteekonna kohta. Geenide omanik jääb anonüümseks.
Eesti teadlased suhtuvad projekti heakskiitvalt hoolimata sellega kaasas käivast ameerikalikust müügimomendist.

Eesti Biokeskuse vanemteaduri Mait Metspalu sõnul ei vähenda see projekti tähtsust. «Sellega seotud teadlased esindavad suurt osa neist inimestest, kes seda teadust teevadki,» sõnas ta.


Proovid annavad Metspalu sõnul hea baasi maailma rahvastiku kujunemisloo uurimiseks. Ta sõnas, et varem pole selle ala nii silmapaistvaid teadlasi nii palju koos olnud kui eile Eestis, mil siin toimus projektiga seotud teadlaste iga-aastane konverents.



Projekt võib teaduslikult kaugele jõuda

Tegemist on kõigi aegade suurima projektiga, kus üle maailma korjatakse kõigi rahvaste käest geeniproove, sealhulgas ka suguharudelt.
Samal ajal tegeletakse projekti käigus finantseerimise kaudu ka hariduse levitamise ja väikekeelte kaitsega.


Peamine eesmärk on siiski täpsemalt selgitada, kuidas maailm inimestega asustati. Näiteks ei tea me, kust on pärit ja millal tulid armeenlased Kaukaasiasse.
Või kas Siiditee eesmärk oli ainult kauplemine või võib sealt näha ka geenide liikumist? Neid asju saab uurida ainult väga ulatuslike andmekogude pealt.


Nii suurt enam-vähem koordineeritud projekti ei ole varem läbi viidud. Kusjuures seda ei finantseeri riigikassa, vaid on palju jõukaid inimesi, kes uuringu eest ise hea meelega maksavad.


Kuna projekti on haaratud mitmed kõrge tasemega uurijad üle maailma, siis ma usun, et sel on suur potentsiaal teaduslikul tasemel väga kõrgele jõuda.


Ka eestlased on seotud. Näiteks on eelviimane «Genographicu» publitseeritud artikkel osaliselt Tartus tehtud. Praeguse uurijate tuumikuga koos on Eesti teadlased avaldanud vähemalt viisteist artiklit. Koostöö jätkub.

Postimees .28. 08.08

Muudetud: 29-8-08 kell 18:30:33 villu