Must Mees

Mul õepoeg oli veel 4-aastane kui käis koduhoovis ringi, käed selja peal ja rääkis kellegagi.
Näha kedagi polnud. Kui küsisime, kellega sa räägid, vastas ta, et tal on nähtamatu sõber. Selline heatahtlik. Ütles, et on tulnud erilise lendaparaadiga. Õepoeg joonistas meile selle aparaadi ehituse, tööpõhimõtte koos sisustusega üles. Siis pidasime seda luuluks ja ilmselt sai ka see joonistus( kahjuks) ära visatud. Ajapikku see sõber lihtsalt kadus ja ilmusid inimkujul eksisteerivad teised sõbrad.
Need sellid jätsid talle enne minekut ka sellise teate-vaadake hoolega ringi ja kindlasti näete meie „visiitkaarte”, sest meie reeglites ei ole enda varjamist. Kui te teaksite kõiki moodused, mille abil me teiega ühendust võtame, hämmataks teid meie leidlikkus ja te puhkeksite kindlasti naerma...
Tema vend, kes oli veits vanem, ärkas sel hommikul, kui aparaadi joomistus ilmus, voodis teistpidi üles. Pea oli seal kus muidu jalad. Varem ega hiljem pole midagi sarnast temaga juhtunud